Väga hea must komöödia. Üheaegselt nii naljakas kui ka hirmuäratav, sest kui uskuda Müstilist Venemaad oli kremlis toimuv täpselt nii haige-sõge-hullumeelne kui filmis. Tegelikult oli reaalsus kohati isegi veidram, kui filmitegijad julgesid näidata. Näiteks nõuab Stalin filmi alguses salvestust raadiost kostvast kontserdist, kuid et otse üle kantud esinemist ei salvestatud, pannakse muusikud kogu kontserti uuesti esitama. Kui dirigent kuuleb, et kontsert tuleb spetsiaalselt Stalini jaoks uuesti ette kanda, minestab ta ja kukub end oimetuks, mistõttu tuleb kiiresti uus dirigent leida. "Tegelikult oli dirigent, kelle nad kohale tõid, purjus," rääkis Iannucci LBC Radiole. "Nii et nad pidid tooma veel kolmanda dirigendi. Aga ma jätsin selle välja, sest keegi ei usuks, et see võinuks tõsi olla."
Ajalise liiniga on iseensest küll vabalt ringi käidud (reaalselt oli Berial märksa rohkem aega) ja 1957 tuli veel Malenkovi, Molotovi, Kaganovitši katse asju tagasi pöörata aga ilmselt oleks film kaotanud enda löövuse, kui oleks hakatud venitama. Mis puutub näitlejaisse siis olid need ka kõik viimase peal, eriti Steve Buscemi Hruštšov.
Ahjaa venelased otsustasid filmi ära keelata, kuna see määrib nende mälestust Suurest Võidust.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar