Postitused
Film, mille mina küll kõhkluseta kannaks tuumapungi žanrisse. Aurupunk see enam pole, diiselpungilikku süngust aga ka ei kuma. Käesoleva filmi kangelasele - raketile - pole raske just reaktorit juurde mõelda. Lisaks on vaim just tuumapungile sobilikult õige. Vaprad kangelased lähevad vallutama kuud, mis ka hoolimata kõigist raskustest alistatakse.
Muide, kui jutt tegelastele juba läks, siis need on äärmiselt mõnusalt stereotüüpsed. Hästi omased minu arust vanale Vene ulmele. Nagu näiteks suure halli habemega teadur ning vapper punapioneer.
Rakett on ka vastav kõigile tuumapungi žanri nõuetele. Massiivne, ebapraktiliselt suurte siseruumidega, hiid-illuminaatoritega ning juhitav põhiliselt vaid kolme raske (ja tõenäoliselt mõnelt linttraktorilt pässatud) kangi abil. Lennatakse seejuures silma järgi, kurssi ei viitsi keegi arvutama hakata. Kuu ju selgelt näha. Mis sinna lennata.
PS: Tavaliselt, kui tegemist tummfilmidega, olen harjunud lülitama tavalise klaveriklimberduse välja, valima ise mingi kuulamiskraami kettalt. Seekord olid aga DVD reliisijad ise mulle vastu tulnud ja mitu tracki alternatiivset heli plaadile keevitanud. Neist üks läks minu arust eriti hästi filmiga kokku. Selline kohati rajum, kohati salapärasem. Vastavalt ekraanil toimuvale olukorrale. Igal juhul andis selline oskuslikult koostatud heliriba filmile päris ohtralt efekti juurde. Loodetavasti võtavad sellest suurepärasest näitest peatselt ka teised tummfilmide plaadistajad eeskuju. 7/10
PPS: Endiselt pakub mulle huvi, miks on enamus rakette kujutatud kuni 50ndateni startimas diagonaalselt, mitte aga otse üles. Selle filmi puhul ei saa ka väita, et inspiratsiooni ammutati V1 stardiradadest. Käesoleva filmi tegemise ajal polnud veel maailmasõda puhkenud. V1 raketist ei teatud siis mõhkugi. Kas tõesti kunstnikud-ulmikud arvasid, et rakett vajab pikka-pikka stardirelssi, et mitte väikesel kiirusel alla kukkuda v kursilt kõrvale kalduda?
Stabilisaatorite ääred on veel ümmargused nagu veetilga otsad, siin veel ei teata vist midagi ülehelikiiruse aerodünaamikast. Huvitav, mis ajal kunstnikud ja muu lihtrahvas üldse teada said, et üle helikiiruse on võimalik lennata ja lennatakse ka?
Muide, kui jutt tegelastele juba läks, siis need on äärmiselt mõnusalt stereotüüpsed. Hästi omased minu arust vanale Vene ulmele. Nagu näiteks suure halli habemega teadur ning vapper punapioneer.
Rakett on ka vastav kõigile tuumapungi žanri nõuetele. Massiivne, ebapraktiliselt suurte siseruumidega, hiid-illuminaatoritega ning juhitav põhiliselt vaid kolme raske (ja tõenäoliselt mõnelt linttraktorilt pässatud) kangi abil. Lennatakse seejuures silma järgi, kurssi ei viitsi keegi arvutama hakata. Kuu ju selgelt näha. Mis sinna lennata.
PS: Tavaliselt, kui tegemist tummfilmidega, olen harjunud lülitama tavalise klaveriklimberduse välja, valima ise mingi kuulamiskraami kettalt. Seekord olid aga DVD reliisijad ise mulle vastu tulnud ja mitu tracki alternatiivset heli plaadile keevitanud. Neist üks läks minu arust eriti hästi filmiga kokku. Selline kohati rajum, kohati salapärasem. Vastavalt ekraanil toimuvale olukorrale. Igal juhul andis selline oskuslikult koostatud heliriba filmile päris ohtralt efekti juurde. Loodetavasti võtavad sellest suurepärasest näitest peatselt ka teised tummfilmide plaadistajad eeskuju. 7/10
6 kommentaari:
See on custom made DVD ja fänni poolt lisatud kõik need heliribad.
Annaks jumal rohkem sarnaseid fänne.
Ech, ma olen seda kunagi nolgina telekast näinud... :P
Ossaa... Tekse peris uvi kohe. Sai värk tirima pandu'.
Vaata Ööhulkur, et siis õige versiooni sikutad. Kontrolli, et oleks ikka fänni helindatud ;)
Just... Tähh ää vihje iist, lahe kaemine nink kullamine olli :)
Ku nüit miilde tulletada, sis olle siit bloogast ennegi äid vihjid saanu. Television under the swastika - näitusess...
Postita kommentaar