Sisu: Peategelaseks on fanaatiline kummitusteuurija, kes koos kaameramehega mööda Jaapani saart tuiskab ning kõike üleloomulikku üritab objektiivi püüda. Alguses süütuna näiv kummitamisjuhtum hakkab aga üha keerukamaid ja ohtlikumaid toone võtma.
Hinnang: Film on nii ja naa. On üheaegselt palju positiivset öelda, aga samas on ka tõrvatilku, mis meepotti solgivad. Esiteks räägiks positiivsest. Film suutis nimelt korduvalt olemise olemise kõhedaks muuta. Ja seda olukorras, kus olin ümbritsetud headest sõpradest ja istusin turvalises Robi ja Maria korteris mugaval tugitoolil. Vot see on saavutu,s mida suudavad vähesed õudusfilmid ületada (viimati "Rec"). Julgeks isegi öelda, et siit filmist kumas ehedat lovecraftilikku põhjatu õuduse ideed.
Miinusena tooks esile liigse pikkuse ja venivuse. Kõik need TV-saadete vaheklipid kippusid haigutama ajama. Ka oli minu arust liigne lisand kuskil onnis elav selgeltnägija. Iga kord, kui see fooliumist mütsikesega hull välja kargas ning "Kana, Kana, Kana" röökima pistis, (Kana oli ühe noore kadumaläinud tüdrukukese nimi) oli mul raske muhelust tagasi hoida. Naer aga, nagu teada, on üks suurimaid õuduse ja hoolikalt laotud kõheda atmosfääri rikkujaid.
Kui käärid kätte võtta ja filmist ebavajalik 40 minutit jama välja lõigata, saaks kokku tõelise kompu. Praegu jätavad aga miinused ideaalist omajagu puudu. Sellest hoolimata väga äge ja hirmutav film. Soovitan vaadata ja teha seda üksi ning mõnel tuulisel sügiskuul kuskil kõledas suvilas või maamajas. Pärast laske aga tuled ära, süüdake peegli ees küünal ja pomisege kolm korda "Kagutaba"! 8/10
Abordijäänused õgimas surnud tüdruku hinge..
1 kommentaar:
oo, ty et hästi kokku võtsid lovecrafti müsteeriumi, põhjatu õudus on väga sobiv termin kirjeldamaks ta tegemisi.
aa reci kohta tahaks soovitada seda ikkagi kinosaalis vaadata, siis pääseb saatan täisjõul möllama :)
Postita kommentaar