esmaspäev, 2. aprill 2018

Gosti iz galaksije (1981)

Võin ilma kiitlemata öelda, et "I have seen some shit" aga antud Jugoslaavia ulmekas suutis isegi minusugust B saasta veterani rabada. Filmi peategelaseks on ulmekirjanik, kellel võime muuta oma mõtteid reaalseteks. Näiteks suutis ta juba imikuna, hirmsas piimanäljas olles, isale funktsioneerivad tissid tekitada ja nüüd täiskasvanuna on ta kogematta (kirjandusliku kõrvalsaadusena) loonud terve tulnukate rassi. Tulnukad otsustavad tulla oma oma loojaga kohtuma ja nagu arvata võib järgneb sellele terve rodu LSD nägemusi meenutavaid stseene ja muud sugu hullust.

Isiklikult meeldis mulle kõige rohkem koht, mil tulnukate laste lahtipäästetu monstrum pulmapeole kontvõõraks tuleb, enamus külalistest maha tapab ning pime (ja ilmselt ka kurt) muusik midagi aru ei saa ning rahulikult lõõtspilli edasi tõmbab. Aga sarnaseid häid (veidraid!) kohti on siin veel ridamisi. Üks on vähemalt selge - kaine peaga ei tasu seda filmi kindlasti vaadata.



Kommentaare ei ole: