esmaspäev, 3. detsember 2007

Superid, vesternid ja staarid H.Palamets 1972

Juhtus riiulilt midagi otsides see raamat hoopis kätte. Ja hakkasin siis sirvima. Kui ma veel poisike olin :) lugesin seda raamatut väga ahnelt. Rääkis teos ju filmidest mida tollal telekas tegelt ei näinud ja olles lõunaeestlane siis soomet ei saanud ka näha. Imestama pani esiteks autor. Kust Hillar Palamets sai 70nendate alguses kätte neid rajataguseid kommertsfilme niipalju. Kas ikka tõesti tegemist SELLE Hillar Palametsaga? Minule igaljuhul mõjus kõik see laitmine ja mahategemine ning kritiseerimine just vastupidi kunagi väga tõmbavalt ja ahvatlevalt. Käsitleb ta raamatus nii kõrge eelarvelisi teoseid kui vesterne, horroreid, spioonikaid, ulmekaid ja JAH isegi pornost tuleb juttu. Suurepärane teos oli igaljuhul praegugi. Lugesin küll vaid ainult horrori osa üle nüüd aga soovitan igaljuhul huumori mõttes juba kuid minuarust ka informatiivne teos üsnagi :) Rajatagune kommerstfilm ei ole meie kinodes küll eriti sagedane, kuid see-eest küllaltki pealetükkiv külaline. pikemalt tseremoonitsemata haarab ta endale rohkesti ekraaniaega ja ruumi, pakkudes sageli tehniliselt täiuslikus pakendis esteetilist ersatskaupa. Osale meie kinokülastajatest on värvilised ja laiekraanilised kommertspildid muutunud omamoodi maiuspalaks, mida valikuta ahmides hüljatakse uudset vormi otsivad või mõttepinget nõudvad tõelised kunstiväärtuslikud filmid. Järgnevatel lehekülgedel püüame heita põgusat pilku kodanliku kommertskino kulisside taha, et tutvuda seda laadi filmide valmistamise ja levitamisega, nende filmide mõningate liikide ja tüüpidega, vaataja kinnomeelitamise ning mõjutamise võtetega. Kui seejuures peaksid mõne lugeja illusioonid hiilgavast rajatagusest filmimaailmast mõnevõrra mõranema, senine vaimustus "hästi ilusatest ning põnevatest filmidest" asenduma kainema suhtumisega, siis palume juba ette vabandust - käesoleva raamatukese eesmärk on juba selline. Monstrumid eelistavad nägusaid neide. USA filmis 'Tarantula' (1955) tullakse hiidämblikuga toime üksnes tänu reaktiivpommitajatele ja napalmile. James Bond - Tema Kuningliku Kõrguse salateeninstuse agent 007.

2 kommentaari:

Ulmeguru ütles ...

Lugesin isegi omal ajal ning pärnakana olid ka mulle enamik filme sel ajal tundmatud.

Täitsa huvitab, et mida arvas sellest raamatust keegi, kes elas soome tele levialas ja seda omal ajal luges.

Kardan, et Palamets polnud neid filme ise näinud, ilmselt kirjutas ta selle sekundaarsete allikate põhjal kokku... ilmselt kasutas ta endises Ida-Saksas ilmunud paljastuslikke kirjatükke. Minu mäletamist mööda olid seal vist mingid pildidki saksakeelsete kirjadega...

muda ütles ...

Palamets on veelgi filmiteemalisi kirjutanud (antud brošüüri ma muidugi ise näinud ei ole - tegemist võis muidugi olla kaunis defitsiitse kraamiga arvestades sisu), enamiku moodustavad muidugi teosed stiilis "S. Eisenstein" või "Kinokunst õpilastele" (kaante vahel mh. peatükkidena Eisensteini ja Chaplini tutvustused); viimasest oli isegi kooliõpikusse peatükke laenatud.

Mis DDR-i puutub, siis omal ajal sai isegi mõnd sealset pildiajakirja mööda kioskeid taga aetud, et sealt vaadata Gojko Mitici või koguni Lääne tähtede pilte. Ju oli seal juttu ka aga kes seda enam nii täpselt mäletab.

Aga ega Palamets ka ei pruugi täpselt mäletada, kes on James Bond, kes Jerry Cotton (viimane oli nii Soomes kui Saksamaal äärmiselt populaarne:)