

Vana semu kellega juba palju aastaid kombeks koos kino vaadata ja kõrvale head viskit juua on väikse nurga netti loonud http://blondpoiss.blogspot.com/ Tõesti kiiduväärt mõte. Eriti seepärast ,et aitab mul endal ka arvet pidada vaadatud filmide üle. Viimasel ajal on nii juhtunud ,et nädal aega haigust, siis nädal soomes komandeeringus ning vahepeal paar nädalat tööjuures nii ,et hilisõhtul tagasi alles ja samas nädalavahetused möödunud kuni uinumiseni filmide vaatamisega kas siis koos Mardi (ja vahepeal ka Ove) või siis Kalveriga. Hakkab juba ununema mida siis vaadatud aga õnneks on Blondpoiss usinalt asju kirja pannud meie viimaseid filmiõhtuid.
Esimesena siis klassika. Stalker (juba teistkorda nägemine mulle) http://blondpoiss.blogspot.com/2008/04/encore.html tõesti suurepärane teos.
Seejärel kohe veel 3tk otsa nagu House of 1000 Corpses, Ravenous ja Fire and Ice
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/04/kokteilipidu-vol2.html
Edasi sai juba mõni nädal varasemalt prantsuse mõnusaid vanu häid komöödiaid vaadatud nagu La Grande Vadrouille, Le Grand Blond Avec Une Chaussure Noire ja Les Fugitifs
Ning lisaks veel pisut tumedamates toonides teosed nagu Ils mis nii muljet ei avaldanud ja Harlan Ellison'i lühiloo järgi tehtud A Boy and His Dog mis jälle väga mõnusalt väljakukkunud ja väga meeldis.
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/03/maraton.html
Ja veel varasemalt sai vaadatud kolm Sergio Leone ja Clint Eastwoodi filmi "Per un pugno di dollari" (1964), "Per qualche dollaro in piu" (1965) ja grande finalena "Buono, il brutto, il cattivo" (1966)
http://blondpoiss.blogspot.com/2008/02/hea-parem-parim.html

1 kommentaar:
Illustratsioonideks kasutatud haruldasi kaadreid eraarhiivist.
Postita kommentaar