El Topo (1970)

“El Topo” on 1970. aastal valminud ühiskonnakriitilise sõnumiga vestern, milles rezissöör kehastab ise ka peaosalist El Topot.

Filmi alguskaadrites sõidab hobusel läbi kõrbe üksik kangelane — El Topo (tõlkes mutt) kaasas väike poeg. Nad jõuavad asulasse, mis on täis laipu: mehi, naisi, vanasid ja noori, linde ja loomi. Tapatöö on korda saatnud kuri kolonel, kes on ka anastanud kloostri. Omamoodi lahedad tüübid on kiimas koloneli käsilased kes määrivad munkade huuled verega punaseks nagu naistel ja võtavad nad grammofonimuusika saatel tantsima. El Topo vabastanud linnaelanikud kolonelist suundub tripilikule teekonnale ,et võidelda nelja parima relvakangelasega kõrbes ning ka võidab neid kõiki kuid pettusega. El Topo taipab aga ,et ta ei ole saavutanud ega õppinud hoolimata meistrite püüetest midagi ning satub meeleheitesse ning kõigetipuks veavad teda alt ka ta kaaslased kes ta surevana maha jätavad. El Topo leiavad friikidest maa-alused elanikud kes ta enda koobastesse veavad kus ta vajub aastateks kummalisse unne. Toimub omamoodi ülestõusmine ning kangelase uuestisünd. Ärganud El Topo püüab aidata oma elupäästjatel kaevata tunnelit linnani mille asukad on seotud veidra religioosse kultusega ja kus peab mungaametit suureks sirgunud El Topo poeg. kuid tehes abistamistööd mõtlematult ja pimesi olles eelnevatest kogemustest mitte midagi õppinud.

Ootamatult palju leidus absurdihuumorit kusjuures mis üllatas. Ning film oli tõeline sümbolite puuriit kus neid järjest laoti vaesele vaatajale ette Eriti oli kristlikke sümboleid, näiteks nimetatud ristilöömine ja ülestõusmine ning tseenid kus peategelane saab kividest vett ja muudab joomiskõlbmatud vett puhtaks. Sündmuste ja liinide tihedus oli samuti võimas, tundus ,et Jodorowsky ei hoidnud end tagasi ja pani kokku materjali millest mõni teine mees teeks viis filmi tasapisi. Mina sain enne filmi hoiatuse ,et tegemist võib olla teosega mis võib kahjustada maailmapilti. Raske öelda kas nüüd väga lõhkus aga muljetavaldav film oli küll.

«El Topole» järgnes Jodorowsky veel hulljulgem projekt, montypythonlik satiiriline fantaasia «Püha mägi» (1973). 16 aastat hiljem tegi ta üllatusliku come-back‘i musta õudusfantaasiaga «Püha veri». Jodorowsky oleks isegi kuuldavasti peaaegu oma düüni filmi teinud. Ei kujuta ette miks pooleli jäi ehk liiga ambitsioonikas ilmselt. Väideti veel ,et Jodorowsky 6st filmist 4 on õiged mida tasub vaadata, ülejäänud on mingitele suurkorporatsioonidele tehtud ja ilma loomekontrollita ehk kui sellisele vennale vabadust ei anna siis ei tule ka sealt midagi. Kõigist ta filmidest on veel pikemalt juttu siin (kus on vist kõige hullemad spoilerid ka muidugi ära toodud)

Filmist on kirjutanud veel Blond kellega koos sai seda ka Athenas vaatamas käidud friigifilmi raames.