Kolmas PöffBöff peetud

Kuigi filmiblogijate kolmas kokkutulek oli algselt planeeritud Neeme maalilisse kalurikülla siis sai tehtud plaanidesse viimase hetke muudatus ning lükatud vahelduse mõttes toimumiskoht hoopis Pärnu lähistel Vatlas asuvasse imekaunisse maatalusse.

Koha lahke pakkumise eest suured tänud lähevad ransho peretütrele Evale. Koht oli tõesti suurepärane. Kui sel nüüd muidugi puudusi otsida siis oli selleks asukoha kaugus Tartust. Vähemalt ei tohiks Tallinnlased küll hädaldada. Seekord pidid Tartlased ikka tõsise vägilasmatka ette võtma. Sõitma hakkasime nimelt kahe autoga juba kella nelja paiku (okei neljapaiku hakkasime siiski alles provianti kokku pakkima). Kohale jõudsime aga alles kell kümme öösel, või nibin-nabin paar minutit hiljem.

Autod olid mehitatud järgnevalt: Minu sõiduvahendis leidsid kohad Jaan, püha isa Priit ja Mannustein. Onu Kalveri autosse potsatasid Jaanus, Andres ning isuäratav ja hiigelsuur pitsa. Sõidul endal pikemalt ei peatuks. Läks täiesti viisakalt koos naljatuste ning muude pisitempude saatel.

Kohalejõudes oli kohalik taluperemees Junk juba süüdanud karjamaale lõkke ning Tallinna koorekiht oli kogunenud troppi selle ümber. Sai tervitusi jagatud, fotosid tehtud ning Trashi lapsepõlve seiklusi kuulatud. Mingihetk kui lõke juba kustumise märke ilmutas veeretasime end kohaliku talu kööki ning seal jätkus mõnus vestlus ja erinevate vägijookide degusteerimine meeldivas omas tempos varavalgeni. Telki, Onu Kalveri kõrvale, pugesin alles esimeste päikesekiirte valguses ning magasin vapralt lõunani.

Lõunapaiku selgus kurb tõsiasi, et paljud meeldivad Talnased nagu näiteks Trash ja Mart plaanivad juba tagasi kodulinna veereda. Seepärast, et veel viimast võtta lõime lauamängurite laagri kõrvale võssa üles väikese laagri kus vähemalt kolmeni küll Rick Mayalli, arvutimängude ja filmiteemadel jutlesime (peamiselt Conani).

Saatsin viimaks pisarsilmil kallid jutukaaslased autole (autojuhiks oli muide ei keegi muu kui Trash ise) ning suundusin hamba alla pistetavat ja toiduks nimetatavat sodi otsima. Isegi leidsin. Seejärel tuli juba viktoriin milles jäime teisele kohale puhtalt tänu sellele, et finalistid Jaan, MNC ja Jaanus tegid räigelt sohki. Seejärel jätsin Onu Kalveri ja veel valitud härrad vaatama "Evil dead 1"'te ning suundusin sauna.

Saunas pean tunnistama seda, et suitsusaun võttis must tossu välja. Peale pisikest aega laval olekut pidin tunnistama, et ei suuda. Kobisin seetõttu esiti alumisele astmele ning lõpuks lihtsalt põrandale. Ja isegi seal suutis kuumus mul seljanaha kärssama tõmmata. Käisin seetõttu kaks korda koos Onu Kalveriga tiiki hüppamas.

Minu kui kroonilise sauna vaenaja kohta on see hea tulemus. Tundub, et aegamööda hakkab juba ununema see aeg kui mul maakodus oli aastaid ainukeseks pesemiskohaks lagunema kippuv vana saunanässakas.

Lisaks saunale köeti sütega hõõguma ka grill kus küpsetati liha, aktiivselt tõmmati käima viinajoomise töötuba ja andsin koos O.K abiga veel pisikese interviuu. Saunaskäigu mõnu muidugi tumestas kurb lugu Adiga kes vette hüpates suutis enda jalale koledasti viga teha. Peale mõningaid külmi kompresse viisime sõjasangari oma telki puhkama.

Mingiaeg sai ka kolitud saunast tagasi köögilauataha. Kuhu ilmus välja ka Adi keda valutav jalg ning igasugused piduliste ja metsaelajate hääled kuidagi magada ei lasknud. Sealt suundusime siis Mardi kingitud viskiga uljalt maja taha (ei tahtnud pererahvast ju segada hilisel ajal) vanasse autobussi vrakki kus läks käima viskijoomise ja homoerootiliste naljade töötuba. Naeru jätkus niikaua kuni pudel lõppes. Siis adunud, et alko on otsas suundusime tasahiljukesi tagasi peahoonesse. Vahepeal sai ka vembuna MNC telki autoratas veeretatud. Ning sellega minujaoks päev saigi lõpetatud. Kobisin alguses maja teisele korrusele. Aga kuna seal oli õhk üsna paks siis peagi lippasin tagasi O.K telki (kus sain suisa üksi laiutada).

Hommik, nagu arvata oli, saabus peale kahepäevast pummeldamist raskemalt. Kõhus oli peamiselt kuidagi imelik. Õgisin vatsa küll rasvaseid kartuleid ning vorstikesi täis aga niru tunne ei kadunud. Pigem hoopis süvenes. Seega oli tagasisõit mulle üsnagi raske. Esiteks kohutav unekas ning teiseks kerge kõhuvalu.

Kokkuvõte: Tore pidu oli, nalja, napsu, hulga lolli ja liiga tarka juttu sai aetud. Pugitud häid MNC ning OK vaaritatud roogi. Saunatatud, allikas supeldud ja värki. Nagu juba varem ütlesin: üks on juhus, kaks kokkusattumus ja kolm traditsioon ehk siis PöffBöff on tulnud, et jääda. Kohtume juba paar päeva varem kui aastapärast.