Postitused
Nüüd siis võtsime Mardiga ta uuesti kätte ja proovisime filmi algusest peale läbi vaadata. Kahjuks selgus, et enamus actionit, wtf momente, musta huumorit ning lahedaid tegelasi olidki just filmi esimeses pooles. Filmi (ja meile nägemata) teine osa hakkas venima ja dialoog liiga filosoofiliseks kiskuma. Lootus, et kõik toimuv lahti seletatakse, ei saanud samuti täidetud. Pärast seda, kui peategelane high-counceli ära tappis, ei teadnud ta enam isegi, miks ta seda kõike teeb. Kogu lugu, mis aeti veel segasemaks ning metafüüsilisemaks, kulmineerus lõpuks lihtsalt ühe hiiglasliku sümboli ja wtf momendiga. Natuke niru on seega üldmulje. Mart, kellele filosoofilisemat laadi kinopildid ning teoretiseerimine rohkem meeldib, leidis, et koondhindeks sobiks lausa 7/10. Mina ise sellist lõputut tühja targutamist ja sümbolimängu nii väga ei armasta, seega 5/10
Kazuki Tomokawa - veidrat köhivat laulustiili harrastav jaapanlane. Soovitan talt kuulata seda lugu.
7 kommentaari:
Üks lemmikuid Miikelt. Jättis kunagi pöfil nii kõva mulje, et vaatasin teise seansi ka ära.
Mulle muidu Miike meeldib aga see film läks väga mööda.
Kui meenutan, mis mind selle juures võlus, siis vist järjekindlus, võiks öelda, et minimalism - terve film koosneb verisest, eikuhugi viivast võitlusest, mis tõuseb kogu olemise üldistuseks.
Minust läks kogu see mõte kuidagi mööda. Ma üldjoontes sain aru jah mida Miike öelda tahtis aga kuidagi ei suutnud kõigutada. Võibolla oli vale meeleolu ning vaatamise aeg ka mis mängis siin oma rolli.
Minu Miike lemmik läbi aegade on endiselt Ichi the Killer. Siiani pole ta suutnud nagu seda taset minu silmis ületada.
"Visitor Q" ja "Katakuride õnn" on päris lõbusad.
Polegi "Visitor Q" vist näinud, tuleb ükshetk ette võtta järelikult.
Postita kommentaar