Se tutte le donne del mondo AKA Kiss the Girls and Make Them Die (1966)

Need, kes räägivad, et viimasel ajal on moodi läinud komme panna filmi parimad kohad ühte trailerisse kokku, ei tea asjast mitte tuhkagi. See pole sugugi ainult mingi tänapäeva mood. Sama stiili on viljeletud juba, tundub, kinokunsti algusaegadest. "Kiss the girls" filmiga oli ka selline lugu, et peale traileri nägemist olin valmis nahast välja pugema, et filmi endale saada. Niivõrd äge, actionirikas ja camp ning tobe tundus selle alusel kogu kinoteos. Halva kinokunsti vääriskivi, mis võiks teha tuule alla nii Dialobicule, Fantomasile kui mitmele Bondile.

Reaalsus oli teine. Algus kujunes tempokaks. "Rio de Janeiro" hiid-jeesuse küljes toimuv madinastseen tõmbas kohe ootused üles. Siis langes aga stsenaristi "rihm maha" ja film muudku venis kui kooliaasta viimane veerand või reedene tööpäev. Olles seejuures tüütu nagu õllepohmelus ja sama igav kui "Vaprate ning ilusate" episood. Korraks tekkis seoses Terry Thomase ja tema agendividinaid täis Rolls-Royce'i nähes õhkõrn lootus, et vähemalt lõpus saab tõelist tulevärki näha. Koheselt sulas aga seegi lootus. Lõpp kujutas endast samamoodi, nagu terve ülejäänud filmgi, üht nõrka paroodiat mõnest suvalisest bondikast. Soovitaks võimaluse korral vältida. 4/10