Mainimisväärsed filmid: amoraalne väljalase

Vältimaks võimalikke plagiaadisüüdistusi esitan siinkohal ennetava märkuse: kõik blogipostituse nimes esinevad sarnasused mõne teise filmiblogija postitussarja pealkirjaga on puhtjuhuslikud. Kui keegi lugejatest veel aru ei saanud, millest jutt, siis kinnitab see veelgi ilmselget veendumust, et pealkirjades esinev sarnasus ei ole kuigi suur („mainimisväärne“ tähendab ju hoopis midagi muud kui „märkimisväärne“) ja hirm võimaliku vargussüüdistuse ees on asjatu. Kärbs

Immagini di un convento (1979) ... aka "Images in a Convent"

Horror/trash/pornofilmide legendi Joe D’Amato nunsploatation on nunnade patuse poole näitamisel kraadi jagu kangem, kui jaapanlaste tehtud ja pisut kuulsam „School of the Holy Beast“ (1974). Sisuline pool jääb küll nõrgemaks, kuid erootikat (tiba ka pornot...) ja amoraalsust on sedavõrd rohkem, žanrile omast vägivalda samas aga üllatavalt vähe. 1001 filmi või muude top-nimekirjade hulka ei küündi, kuid religioonihuvilised ja ka tavalised patustajad võivad pilgu peale heita. 6/10.

Water Power (1977)

Et nüüd siis juba puhas porno? Kuid ei tasu meelt heita, tegemist ei ole läikimalöödud kaasaegseid kiimafilme meenutava „teosega“ vaid täitsa iseseisva ja originaalse filmiga, millel on sisu (rahuldaval tasemel), näitlejad ja muidugi ka omajagu seksi. Antud juhul on huvitav see, et „näitlejad“ näitlevad dialoogi ja muude stseenide mängimisel, mitte aga seksistseenide ajal. Erinevalt siis kaasaegsest pornost, kus seksi ajal (üle-)näideldakse ja muul ajal unustatakse näitlemine täielikult. Samuti ei ole seksistseenid (mis ei ole samuti traditsioonilised) 20-40 minutit pikad, vaid mõneminutilised kähkukad, nii et küllastumisohtu ei ole. Ka on film ise piisavalt lühike.

Peamine süžeeliin on sedavõrd originaalne, et käesolev teos tuleb ära mainida – peakangelane näeb pornoteatris huvitavat moodust patuste naise „hinge“ puhastamiseks ja otsustab sama meetodid koduste vahenditega linna peal praktiseerima hakata. Omamoodi nagu Travis Bickle, kuid püstoli asemel on midagi muud.... Millega täpselt tegu, see jäägu juba vaatajatele välja uurimiseks. Väike vihje on peidus filmi pealkirjas.

Ja muidugi, lisaks nendele kellele ei meeldi porno, ei ole film soovitatav ka nõrganärvilistele. 7/10,

Dabide no hoshi: Bishôjo-gari (1979) ... aka "Beautiful Girl Hunter" ... aka "Star of David"

 

Jaapanlaste sex-shocker võib uhkustada šanri keskmisega võrreldes omapärase süžee ja korraliku teostusega, ometi ei suudeta tervikuna püsivat pinget pakkuda. Film oli ülemäära pikk (ca 100 min), ca 65-75 minutilisena oleks tegemist vaat et meistriteosega.

Sisu (spoiler) kätkeb vägistamisharjumusi, mis kanduvad üle inimgeneratsioonide (isa-poeg) ja klassikuuluvuse (rikkad-vaesed) piiride. Võib arvata, et see perekonna lugu liigutab ka kõige kalgimaid südameid. Ega muud ei olegi öelda, oleks film lühem, tuleks ka kõrgemad punktid. Nõrganärvilistele vältimissoovitust kaasa ei anna, natuke seksi, vägivalda ja sidumist ei tohiks küll kedagi ära hirmutada. 6/10.