Kas mehiste actionfilmide kuldaeg oli üldse olemas?

1. Sissejuhatus

Eelmine postitus tõstatas muu hulgas küsimuse, kas mehiste actionfilmide kuldaeg oli üldse olemas. Etteruttavalt võib pinged maha võtta ja öelda, et kindlasti oli. Pealkiri on lihtsalt tavapärane provokatsioon lugejate ligimeelitamiseks. Kuid millal kuldaeg algas ja millal lõppes? Mis on klassikaline ja nn „kuldaja“ actionfilm? Millal tehti esimene kaasaegne actionfilm? Kõik need küsimused hakkasid peas keerlema ja nõudsid vastuseid. Järgnevalt on esitatud üks võimalik versioon lõplikust tõest.

Klassikaline ja nn „kuldaja“ actionfilm võiks vastata enamusele järgmistest kriteeriumitest:

• Mehine peategelane, kes mõjub rusikakangelasena usutavalt;
• Süžee, mis viib vältimatult filmi kulminatsioonis aset leidva ulatusliku lõpulahingu suunas;
• Naistegelane on reeglina rekvisiidi osas, iseloom ja karakter on väheolulised;
• Film sisaldab järgmistest elementidest vähemalt kolme:

1. Rusikavõitlused
2. Tulevahetused
3. Autodega tagaajamised
4. Plahvatused
5. Killu rebimised

2. Ajalugu

Nüüd kui reeglid on paigas võib ajalukku sukelduda. Kui teemasse väga leebelt suhtuda võiks esimeseks actionfilmiks lugeda juba 1903. a lühifilmi „The Great Train Robbery“ või ka Buster Keatoni 1920-ndate tempokad komöödiad, kuid keskendugem siiski kaasaegsele märulile.

Järgnevalt on aastate kaupa välja toodud olulisemad actionfilmi arengut mõjutanud linateosed ja tähtsündmused. Analüüsis on vähem tähelepanu pööratud erinevatele kitsamatele žanridele (kung-fu, blaxploatation) ning keskendutud peamiselt hollywoodi A-kategooria märulitele, kui peamisele uurimisteemale.

1953

The Wages of Fear (Le Salaire de la peur) - prantslaste meisterlik thriller, milles kasutatakse ohtralt kaasaegsele actionfilmidele omaseid pinge kruvimise võtteid.

1959

North by Northwest - tervikuna kindlasti mitte märul, kuid sisaldas mitmeid hilisematele actionfilmidele iseloomulikke märulistseene.

1961

The Guns of Navarone - tegevus leiab aset sõjaolustikus, kuid märulistseenid ning süžee on pigem omased märulile kui tavapärasele sõjafilmile.

1962

Dr. No - esimene bondifilm, mis annab tugeva tõuke actionfilmi kui eraldiseisva žanri arenguks.

1964

The Train - ohtralt märulit sisaldav teos, mis vaatamata sõjaaegsele sündmustikule sarnaneb pigem märulile kui sõjafilmile.

1967

The Dirty Dozen - arendab välja „kõvad mehed missioonil“ filmižanri. Kuna action avaldub peamiselt filmi lõpuosas ei saa täiesti ehedaks kaasaegseks actionfilmiks veel lugeda.

Point Blank - Lee Marvin viimistleb žanri „üksik kõva mees“. Stiililt siiski thriller mitte märul.

1968

Bullit – tihti üheks esimeseks puhtakujuliseks märuliks peetav film on objektiivselt hinnates kõigest aeglaselt kulgev ning ainult üksikuid märulistseene sisaldav (krimi-)thriller.

Where Eagles Dare - pigem tõeliseks märuliks klassifitseeritav, kuid filmi tegevus leiab siiski aset veel sõjakeerises, mitte kaasaegses olustikus.

1969

The Wild Bunch – žanrilt vestern, kuid märulirohkuselt annab silmad ette enamusele varasemate aastate ja ka järgnevate aastate märulipüüdlustele.

1971

Dirty Harry/The French Connection – küllaltki märulirohked kui siiski pigem krimithrillerid kui actionfilmid.

Vanishing Point, Two-Lane Blacktop – viivad uuele ja tõsiselt võetavale tasemele kihutamisfilmid.

1972

The Getaway – erinevalt Steve McQueeni 1968. a. thrillerist „Bullit“ on „The Getaway“ küllaltki arvestatav juba ka eheda actionfilmina.

Charles Bronsonist saab actionstaar (esialgu küll rohkem thrillerite alal).

1973

Enter the Dragon - lääne kultuuriruumi jõuab kung-fu film.

1974

Freebie and the Bean – oma aja kohta uskumatult märulirohke teos. Esimene ehe kaasaegses linnakeskkonnas aset leidev „buddy cop“ märul, actionstseenide rohkuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse osas võib teost julgelt ka esimeseks kaasaegseks actionfilmiks lugeda.

1978

Superman – esimene suurejoonelisem koomiksifilm, mõju actionfilmi arengule võib vaadelda nii positiivselt (eriefektide areng) kui ka negatiivselt (reaalsete füüsiliste võimete alaväärtustamine)

Tuntuks saab Chuck Norris.

1979

The Warriors – legendaarne karmi linnaelu käsitlev teos, ajahambale hästi vastu pidanud.

1981

Raiders of the Lost Ark – mõju võib vaadelda nii positiivselt (action massidesse) kui ka negatiivselt (pisut peresõbralikum ja seikluslik mitte puhas action)

Escape from New York/The Road Warrior – populariseerivad uue žanri (postapokalüptiline märul), mõju selgelt positiivne.

1982

48 HRS. – viimistleb täiuslikkuseni „buddy cop“ märulikomöödia, esialgu veel karmikoelises võtmes (õnneks).

First Blood – toob massidesse „üks mees armee vastu“ žanri.

Märulistaariks saab Sylvester Stallone.

1984

The Terminator – esimene ehe ulmemärul (rõhk sõnal märul), mis ei ole aastatega oma väärtust kaotanud.

Märulistaariks saab Arnold Schwarzenegger.

1985

Rambo: First Blood Part II/Commando - täiuslikkuseni viimistletakse „ühemehearmee“ filmižanr.

1986

Aliens – James Cameron viib ulmemäruli uuele tasemele.

1988

Rambo III – Stallone viib „ühemehearmee“ žanri paroodia piirile, alamžanri hiilgeaja (1985-88) lõpp.

Die Hard – uut tüüpi märulikangelase (kildu rebiv naabrimees, kellega on vaatajal lihtsam samastuda) ekraaniletulek.

1991

Terminator 2: Judgment Day – viib eriefektid kaasaegsele tasemele, kuid film põhineb suures osas siiski veel vanamoodsal actionil.

1994

Speed – esmakordselt saab A-kategooria märulistaariks kesiste füüsiliste võimetega isik.

1996

Independence Day – eriefektid saavad ulmemärulis tähtsamaks kui näitleja füüsiline võimekus

The Rock – maailm saab laiemalt tunda Michael Bay kätt, actionstaariks saab Nicolas Cage, aastatuhande vahetus (maailma lõpp) läheneb...

1997

Face/Off – uue ajastu actionfilm, klassikalise märuliga on vähe ühist, actionstaariks saab juba ka John Travolta (mis toimub?)

1999

The Matrix

2000

Crouching Tiger, Hidden Dragon – lääne vaatajatele tutvustatakse kung-fu alamžanri wu xia.

Tom Cruise hakkab märulistaariks, sest see on imelihtne.

2001

The Fast and the Furious – tundub, et Vin Diesel’ist on tulemas uus ja mehine actionstaar, kuid tunne on petlik.

Lara Croft: Tomb Raider – Angelina Jolie (kõhn, füüsiliselt nõrk ja naissoost) on uus actionstaar.

2002

The Transporter – Jason Statham-ist saab puhtakujuline actionstaar, kuid mitte A-kategooria näitlejate tasemel.

2007

Live Free or Die Hard – Bruce Willis hoiab elus klassikalist actionfilmi.

2010

The Expendables – Stallone süstib actionžanrile eluvaimu ajutiselt sisse tagasi.

2012

The Expendables 2 – Stallone otsustab, et klassikaline actionfilm kõlbab ainult nostalgiliseks naeruks.

3. Olulisemad järeldused

• Esimeseks tõupuhtaks (bondifilmide, sõjaolustiku ning märulit sisaldava krimithrilleri väliseks) actionfilmiks võib lugeda 1974. a „Freebie and the Bean“, mis on esimene ehe kaasaegses linnakeskkonnas aset leidev „buddy cop“ märul, sisaldades rohkelt kvaliteetseid ja mitmekesiseid actionstseene;
• Actionfilmi kuldaeg tundub jäävat vahemikku 1982-1995;
• „Ühemehearmee“ alamžanri tippaega võib piiritleda kui kahe Rambo (II osa 1985 ja III osa 1988) vahelist aega, mil ka Schwarzenegger ilmutas 5 tõupuhast žanrifilmi;
• Klassikalise actionfilmi tähtsus langes järsult 1996. aastal eriefektidele tuginevate filmide pealevoolu ajal. Eelmised aastad (1994-1995) olid veel üllatavalt viljakad ning ei ennustanud peatset krahhi;
• 21. sajand on püüdnud toota uusi tõsiseltvõetavaid märulistaare, kuid loodetud edu (Vin Diesel, Dwayne „The Rock“ Johnson) ei ole täiel määral saavutatud;
• Alates 20. sajandil lõpust võib märulistaariks saada ka ilma igasuguste eeldusteta (Nicolas Cage, John Travolta, Matt Damon, Tom Cruise, Angelina Jolie), mis tähendab, et standardid on väga madalale langenud.

4. Andmete töötlemine ja tulemuste esitamine

Järgnevates tabelites (klõpsa pildil) on esitatud actionfilmide ajalugu ja tipphetked aastate lõikes. Actionfilmide ajalugu on laias laastus jaotatud kolme perioodi:

1. Ajastu enne 1982 aastat, mil märul ei olnud veel täielikult välja kujunenud ja massideni jõudnud;
2. Aastad 1982-1995 ehk nn actionfilmi „kuldaeg“;
3. Aeg pärast 1996. aastat ehk languseperiood ja hetkeseis.

Tabelis on esitatud ka edukamad mitte täiesti stiilipuhtad (kuid siiski mingil määral märulit sisaldavad) hittfilmid. Eraldi on aastate lõikes esile toodud edukaim nn klassikaline ja stiilipuhas actionfilm, lisaks ka ajalooliselt ja kultuuriloo seisukohalt olulised teosed. Tabelile ei järgne seekord põhjalikke ja kokkuvõtvaid järeldusi, las faktid räägivad iseenda eest.

Kuni 1981 (pilt suurelt)

1982 - 1995 (pilt suurelt)

1996 - tänapäev (pilt suurelt)

5. Kasutatud materjalid

• vana VHS-filmide kogu,
• 90-ndate alguse SAT-TV kavad,
• vanaema-vanaisa märkmed,
• küla raamatukogu tolmune arhiiv.