Järgmine 13 tundi möödas nüüd
ja aeg kokkuvõtet taas teha lemmikutest.
Nagu ikka peab ka teise hooajaga ütlema ,et
ükski osa ei tundunud totaalse ajaraiskamisena.
Tund aega paistab just õige formaat üheks horrorfilmiks
ja paljud filmitegijad võiksid ka proovida jätta enda lugusid
sellise pikkusega mitte punnitada tunnipooleni ..usun ,et
tulemus oleks tunduvalt parem.
Episode 4: Sounds Like
Peale traaglilist sündmust peres tekib peategelasel,
kes töötab kontoris peamiselt teiste töötajate
üle järelvalve teostamisega, üliinimlik kuulmisvõime nii ,et
ka kärbes aknal trambib temajaoks liiga valjult
ning vihma tibutamine autoklaasile on nagu tellisega
tagumine.
Episode 11: The Black Cat
Stuart Gordon ja Jeffrey Combs on ikka hea kombinatsioon.
Selles loos mängib Combs Edgar Allan Poe'd kellel
antud perioodil ei lähe just kõige paremini. Inspiratsiooni puudus
ning ta naise haigus on pannud mehe jooma..lisaks ei anna
talle kuidagi rahu naise must kass. Combs sobib sellistesse
osadesse.
Episode 2: Family
Selle hooaja vaieldamatult kõige musta huumori rohkem
episood. Harold - sõbralik paksuke vaikses äärelinnas on
tegelikult üks häiritum sarimõrvar
kelles tärkab ebaterve huvi naabermajja kolinud
noorte armunute vastu.
Esile tahaks tuua veel kaks osa:
eEpisode 12: The Washingtonians
hea idee eest - George Washington kui inimsööja kannibal.
Ning
Episode 6: Pelts Oma eriti ohtra gore ning põhjendamatute
paljastuste eest.
Nüüd siis season3'me ootama!