Esimesed viis osa ajasid hamba verele. Nii leppisime mardiga kokku jätkata vaatamist järgmine päev. Varustasime end seekord hoolikamalt. Seekord oli ka plaan vaadata kaheksa osa ära ehk season lõpuni.
Ja siis projektor soojenema
Kokkuvõtteks võibolla see on ka rummi süü aga kõik kaheksa osa olid minuarust head.
Oli häid, väga häid ja keskmisi aga halba mitte ühtegi. Ei hakka siin kõiki
osasid kirjeldama. Tooks välja kolm lemmikut.
Season 1, Episode 8: John Carpenter's Cigarette Burns
Vot see oli üks hea lugu. Tõeliselt mõnusa õhustikuga. Loo peategelane palgatakse
miljonärist filmisõbra poolt leidma legendaarset õudusfilmi Le Fin Absolue du Monde
mida näidati kunagi vaid korra. Tookord peale näitamist kogu publik pööras ära ja
tappis üksteist. Üllatuseks leidub filmi jooksul veel väga palju inimesi kes sooviksid
seda hullumeelseks muutvat teost vaadata.
On palju filme kus leidub mingi ese, koht, olevus. Mida filmi alguses reklaamitakse
väga koletult õudsana ja sageli hoitakse ka alguses pinget üleva. Aga kui jõutakse täpsemalt
selle otsatu horrori allikani vajub kogu loodud õhustik kolinal kokku. Näiteks 1408 kus
alguses tekitati suur huvi kummitava hotellitoa vastu kuid mis edaspidi osutus pettumuseks.
Siin filmis Le Fin Absolue du Monde pettumist ei valmistanud. Pinge püsis lõpuni ja õudusehulk aina kasvas. 5+
Season 1, Episode 2: H.P. Lovecraft's Dreams in the Witch-House
Lovecaft on ikka mu lemmikuid õuduskirjanikke olnud ja selle loo
resisööriks oli ka õige mees juhtunud. Stuart Gordon tundub jagavat samuti vaimustust Lovecrafti vastu ja tema ainetel varasemalt üsna häid filme teinud
(Dagon, Reanimator arvastavasti tuntumad)
Loo peategelane on Akhami ülikooli füüsikatudeng tudeng kes juhtub kolima vanasse
majja milles 300~ aastat tagasi elutses väidetavalt nõid.
Nõiamajas elades avastab ta ,et tubade veider geomeetria
võimaldab ajal ja ruumil painduda ning nõial aegajalt enda vana kodu külastada.
Season 1, Episode 13: Imprint
Takashi Miike omab mingit veidrat fetishit seoses piinamise ja nõeltega.
Lühifilmis ei hoia ta ka väga tagasi. Nii ,et tegemist väga
hea/häiriva looga.
Tegevus toimub 1800a ning peategelaseks ameeriklasest ajakirjanik kes
otsib lõbutüdrukut kellesse ta aastaid tagasi armunud oli.
Lisaks annaks välja ka huumoripreemia. Selle saab
Season 1, Episode 7: Deer Woman
Tegevus keerleb seal deemonliku olendi (pooleldi põder pooleldi naine) poolt
sooritatud mõrvade ümber.
Tooks veel kõigi seeriate kohta esile selle ,et kvaliteet oli neil väga hea.
Pigem mitte ikkagi seriaal vaid minifilmide kogu. Kuna iga filmi juures oli erinev tegija
siis ka stiilid kardinaalselt erinevad ja igav just ei hakanud. Tegemist oli eheda vanakooli
horroriga mis ei vajanud näiteks kordagi tänapäeval horrorites nii moodsaid nippe
nagu äkilised ehmatamised, ehmatavad kriipivad helid, mustajuukselised tüdrukukesed jne.
Vaatamisega saime ühelepoole kell 4 öösel ja kui võimalust vähegi on
siis ehk järgmine nädalavahetus võtab ette Masters of horror Season2
Postitused
Ja siis projektor soojenema
Kokkuvõtteks võibolla see on ka rummi süü aga kõik kaheksa osa olid minuarust head.
Oli häid, väga häid ja keskmisi aga halba mitte ühtegi. Ei hakka siin kõiki
osasid kirjeldama. Tooks välja kolm lemmikut.
Season 1, Episode 8: John Carpenter's Cigarette Burns
Vot see oli üks hea lugu. Tõeliselt mõnusa õhustikuga. Loo peategelane palgatakse
miljonärist filmisõbra poolt leidma legendaarset õudusfilmi Le Fin Absolue du Monde
mida näidati kunagi vaid korra. Tookord peale näitamist kogu publik pööras ära ja
tappis üksteist. Üllatuseks leidub filmi jooksul veel väga palju inimesi kes sooviksid
seda hullumeelseks muutvat teost vaadata.
On palju filme kus leidub mingi ese, koht, olevus. Mida filmi alguses reklaamitakse
väga koletult õudsana ja sageli hoitakse ka alguses pinget üleva. Aga kui jõutakse täpsemalt
selle otsatu horrori allikani vajub kogu loodud õhustik kolinal kokku. Näiteks 1408 kus
alguses tekitati suur huvi kummitava hotellitoa vastu kuid mis edaspidi osutus pettumuseks.
Siin filmis Le Fin Absolue du Monde pettumist ei valmistanud. Pinge püsis lõpuni ja õudusehulk aina kasvas. 5+
Season 1, Episode 2: H.P. Lovecraft's Dreams in the Witch-House
Lovecaft on ikka mu lemmikuid õuduskirjanikke olnud ja selle loo
resisööriks oli ka õige mees juhtunud. Stuart Gordon tundub jagavat samuti vaimustust Lovecrafti vastu ja tema ainetel varasemalt üsna häid filme teinud
(Dagon, Reanimator arvastavasti tuntumad)
Loo peategelane on Akhami ülikooli füüsikatudeng tudeng kes juhtub kolima vanasse
majja milles 300~ aastat tagasi elutses väidetavalt nõid.
Nõiamajas elades avastab ta ,et tubade veider geomeetria
võimaldab ajal ja ruumil painduda ning nõial aegajalt enda vana kodu külastada.
Season 1, Episode 13: Imprint
Takashi Miike omab mingit veidrat fetishit seoses piinamise ja nõeltega.
Lühifilmis ei hoia ta ka väga tagasi. Nii ,et tegemist väga
hea/häiriva looga.
Tegevus toimub 1800a ning peategelaseks ameeriklasest ajakirjanik kes
otsib lõbutüdrukut kellesse ta aastaid tagasi armunud oli.
Lisaks annaks välja ka huumoripreemia. Selle saab
Season 1, Episode 7: Deer Woman
Tegevus keerleb seal deemonliku olendi (pooleldi põder pooleldi naine) poolt
sooritatud mõrvade ümber.
Tooks veel kõigi seeriate kohta esile selle ,et kvaliteet oli neil väga hea.
Pigem mitte ikkagi seriaal vaid minifilmide kogu. Kuna iga filmi juures oli erinev tegija
siis ka stiilid kardinaalselt erinevad ja igav just ei hakanud. Tegemist oli eheda vanakooli
horroriga mis ei vajanud näiteks kordagi tänapäeval horrorites nii moodsaid nippe
nagu äkilised ehmatamised, ehmatavad kriipivad helid, mustajuukselised tüdrukukesed jne.
Vaatamisega saime ühelepoole kell 4 öösel ja kui võimalust vähegi on
siis ehk järgmine nädalavahetus võtab ette Masters of horror Season2
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar