Film algab stseeniga milles peategelane ärkab ühe Praha haigla lahkamislaualt
ning leiab, et ta ei suuda kulmugi liigutada. Viimane oleks aga eluliselt hädavajalik sest teda ümbritsevad tohtrihärrad on vägagi sellise näoga nagu nad sooviksid mehe peatselt ilma tuimestuseta algosadeks lammutada. Kuna aga laibaga ei paista justkui kõik asjad korras olevat siis veeretatakse ta esialgu tagasi laibakambrisse ning, et aega veeta hakkab värske ebasurnu meenutama kuidas ta täpselt sellisesse täbarasse olukorda sattus.
Idee halvatud patsiendist keda peetakse surnuks on tegelikult päris vana. Esmakordselt kirjutas sellest vististi Alfred Hitchcock ja hiljem lasi sellel liugu ka King. Erinevalt neist kahest härrasest on aga Aldo Lado kasutanud seda kõhedavõitu juttu puhtalt raamina mille täitnud veel omakorda väga
bizarro looga milles Ameerika ajakirjanik, otsides meeleheitlikult oma kadunud tüdruksõpra, satub peale mõjuvõimsale ja veidrale salasektile.
"Liblikate lühikese öö" parimaks küljeks on kindlasti tema fantastiliselt mõnus atmosfäär. Praha hämarad vanad majad on sellejaoks väga soodne kasvupinnas. Liblikasekti motiivide-tagamaade lõpuni saladuseks jätmine sobis ka selle juurde kui valatuna ning pani fantaasia sobivas suunas liikuma. Hea müstiline õudusfilm, soovitan vaadata võimaluse korral kainelt, üksi ning öösel. Mõju peaks olema garanteeritud.
7/10
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar