neljapäev, 8. detsember 2011

Duck Soup (1933)

Klassik või mitte, aga mulle ei meeldinud mitte üks põrm. Jalaga perse naljad ja sitt koreograafia. Sel ajal kui Harold Lloyd tegi imetrikke, viskasid need mehed endiselt torukübarale istumise nalja ning loopisid kooke näkku. Veelgi enam! Kogu Marxi vendade kamp jättis kinolinal vaimupuudega retsidivistide mulje. Kokkuvõtteks oli filmis vaid üks muigamavõttev stseen ja seegi seoses puuduva peegliga, mis teadupärast vääägade vana ja hirmus pika habemega nali. Ei kõlba see pardisupp ikka valgele inimesele söögiks! Kassikuse järgi haisev klassika. 2/10

1 kommentaar:

Kärbs ütles ...

2/10 on ikka karm, kuigi film ei ole ajahambale just eriti hästi vastu pidanud.