Sõgedad põrsad

Kamp väikekodanlikke filmistaare sõidab oma pühepäeva-motogängiga roadtripile. Teeääres leiavad nad muidugi kõige klassikalisema nn "tõeliste motomeeste" bunkri ühes motomeestega ja trügivad
sinna sisse. Järgneb kümme minutit valusalt ebanaljakat dialoogi tõelised mehed versus alamad mehed, misjärel bunkripealik teatab suht mõistlikult, et kuulge filmistaarid - go home!

Kuna filmi veel tunnijagu alles siis muidugi filmistaarid koju ei lähe ja Travolta laseb lisaks muule ka "tõeliste motikameeste" baari vastu taevast.

Edasi hakkas mul veidi imelik, et ma sihukest jama vaatan ja kerisin jämedalt poole tunni jagu edasi kuni lõppvaatluseni.

Viimane leiab siis aset klassikalises kantrilinnas, kus baari õhkulaskmisest solvunud motikamehed tahavad filmistaaridel naha kuumaks kütta. Ent siis! toimub vanakreeka teatri klishee "Deus ex machina" - ehk  Lavamehhanismi abil laskub tragöödia lõpus alla jumal,  kes annab loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse.

Täpsemalt ilmub välja ei-tea-kust üks uimase pilguga tsikliguru kes teatab, et kuulge tsiklistid. Teil häbi pole, te ei jaga motosõidust midagi. Jääb küll segaseks, et MIDA need mehed nüüd valesti tegid? ei pidanud karskus- ja tsölibaadivandest kinni või ei keeranud enda elukoha purustamise järel teist põske või mida?

Igaljuhul mõjub jumala ilmumine kõigile osapooltele raputavalt. Tsiklistid pöördvad silmapilkselt ümer ja tiitrite aegu võib näha, et nad saavad endale uue ja kahekordse! baari, kus vilguvad peal eredamad tuled kui enamikul Tartu ööklubidel ja kui nende maksad lõhkenud pole siis joovad seal siiamaani vastavalt tõeliste tsiklimeeste koodeksile, (mida meile lähemalt ei seletatudki). 2/10