Aasta möödas

Ja ongi siis enamvähem aasta täis käesoleva blogi pidamist. See postitus saab (kui mu matemaatika väga alt ei vedanud) ühtlasi ka 200ndaks nii ,et topelt tähtpäev. Tänada tuleks igaljuhul Trashi ja Paranoiadiscot kes mulle blogimise idee ja pisiku üldse andsid. Polekski arvanud ,et nii kaua jaksan seda asja vedada, eelmisel talvel tuli ka pikem paus kirjutamises ning peaaegu oleks kogu asjale siis käega löönud. Lisaks oma võetud eesmärki - kõik vaadatud filmid kirja pole sellel perioodil suutnud saavutada, vähemalt 50 filmi on kenasti puudu. Esile aga tuleks tõsta veel kindlasti ka mu parimad semud Ove, Mart ning Blond (kes ka nüüd raske filmiblogija ameti endale võtnud) kelledega on paljude aastate jooksul lugematul arvul nii suuri kui väikesi filmiõhtuid/maratone koos peetud ning kes on omaltpoolt ka häid soovitusi jaganud või toredaid filme toonud. Tänada tuleks eriti ka väga head semu Ragnarit kes on mind toetanud ühe vana ja pisut kustunud lambiga, kuid muidu väga kobeda projektoriga - ei kujuta enam praeguseks ette kuidas ma suudaksin ilma selleta vaadata midagigi. Blogimine on üks lõbus ja arendav ajaviide ja võin öelda ,et mu kirjaoskus (või vähemalt jutuveeretamise oskus) on tänu sellele vahepealse aastaga tublilt paranenud kui võrrelda vähemalt praegusi ja esimesi postitusi. Päris ideaalne siiski kõik siiski pole ja veidraid lohisevaid ja segaseid lauseid juhtub küll ikka aegajalt sekka. Õigekirjast ja komadest parem ei hakkaks rääkimagi, selles osas paneb imestama kuidas ma keskkoolist eestikeelega läbi vedasin. Kirjutamisega seoses on filmide kohta lisainfo otsing ja piltide väljavõtmine aegamööda vägagi meeldima hakanud ning tuju ja kirjutamisindu tõstab ka see ,et üha rohkem inimesi juhtub tekste lugema-kommenteerima. Eks siis püüan tasapisi jätkata, kui just külm ära ei võta. Kui on häid soovitusi-ideid kuidas seda saiti paremaks teha või stiili suhtes näpunäiteid siis kuulan huviga ja kommenteerimine on teretulnud. Lõpetuseks aga mõned haruldased kaadrid eraarhiivist. Toit, varutud järjekordseks väärtfilmi sessiooniks Blondipool, lisaks hallitusjuustule, kanale ja viinamarjadele on vahel laual ka praetud leib ja vorstid. Reserveeritud kohtadega privaatne kinosaal The Marty & Ove Ja Blond, loodan ,et ta ei pahanda oma isiku paljastamise pärast. Peale filmiõhtut koju vaarudes võivad avaneda vahest vaated huvitavate nurkade alt. Esimese projektori ümbris oli üsnagi suursugune, ning ka masin oli üsnagi kaalukas. Ja siis veel see vajalik komponent mida Blond on aegamööda õpetanud filmidega kaasaskäivaks lahutamatuks asjaks pidama.