pühapäev, 17. august 2008

The Nightmare Before Christmas (1993)

Minu sees lihtsalt peab elama väike muinasjutusõbrast gothic sest kuidas muidu seletada ,et selline väike veider nukufilm mulle ikka veel nii väga meeldib. Sai see vaadatud juba päris palju aastaid tagasi - nii kutseka aegade alguses. Tõeliselt väheste filmidega juhtub nagu toona sellega ,et soovid peale vaatamist kohe uuesti pihta hakata ja hommikul bussiga kooli poole veeredes kummitaks soundtrack peas. Paar päeva tagasi tuli Ove tegelikult minu poole ainult väikest klaasikest võtma ning mainis juba ette ,et filme vaatama ei hakka. Riiulis sorides jäi aga jõulueelne õudus kätte ning otsustasin ovele pisut näidata. Peale alguse nägemist oli ove müüdud ning soovis ülejäänut ka. Siirdusime siis tagatuppa projektori juurde ja lükkasime plaadi sisse. Vahel ma lihtsalt ei mõista kuidas Ove on nii vanaks suutnud elada nõnda vähe häid filme nähes. Sisu on lühidalt järgmine: Peategelane Jack Skellington on Halloweenilinna ja kollidemaa kuningas ning kõigi olevuste vaimne liider. Tema juhtimisel toimub ka iga aastane Halloweeni läbiviimine kus siis ta väikesed ja suured käsilased mööda maad ringi liiguvad ja inimesi kogelema ehmatavad. Samas tunneb ta aga tugevat rutiini kuna antud pidustust on peetud juba niikaua kui ta mäletab ning olevusel tekit üha suurenev soov milleg uue ja teistlaadse järgi. Nii siis peale ühte edukat kuid tavapärast Halloweeni longib ta mööda surnuaeda ning peale väikest ekslemist satub metsasees kohta mis sisaldab portaale teistesse võlumaailmatesse. Ühe neist lähemalt uurides satub ta jõulumaailma kus satub nähtust pehmelt öeldes vaimustusse. Sealt naastes teeb ta kollidele ettepaneku proovida vahelduseks hoopis ise jõule läbiviia. Plaan on lihtne - vaja röövida jõuluvana, valmistada kingitused ning saan ja õmmelda punane ülikond. Mis selle käigus saaks valesti minna. Kahjuks ei suuda kollid aga jõulude niiöelda olemust päris selgelt ikkagi ettekujutada eriti just selles osas ,et antud üritus peaks inimestele just rõõmu tooma ning näiteks lapsi ärasöövad kingitused pole väga tark idee. Hirmuäratav muinasjutt. Kõik olevused on omapärased ja stiilsed ning läbimõeldud. Nii peategelane Jack kes imepeente ja pikkade jäsemetega meenutas ämblikku, hullu teadlase loodud iseparanduv kaltsunukk kui hull teadlane ise oma sügeleva ajuga ja tema ühesilmne igor ning muud vampiirid, libahundid, klounid, nõiad, zombid, kollionud, veekoletised..nimekiri on päris pikk ja tõesti kirev. Samamoodi on kõik tegevuskohad mõnusalt sünged ja stiilsed mõnusa gothic välimusega. Isegi särav jõulumaa ja pärismaailm on sellest puudutatud nii ,et päris korras pole isegi need ja omavad mingit varjatumat pahaendelist tooni. Kollidemaa on ise aga täielik kompu enda müstiliste maastike ja sõgeda arhidektuuriga ehitistega. Leian ,et pisut raske kirjeldada ja tuleb ise vaadata ,et mõista. Laulud tuleks eraldi esile tõsta sest need on lihtsalt kuradi mõnusad. Juba laulupeale This is Halloween millega alustati olin ma müüdud ja edasi ei meenu ühtegi nõrka lugu. Nii Jacki laul surnuaias, jõuluvana röövimise lugu või kurja kartulikotti meenutava Oggie Boggie laul jpt - kõik on võrdselt mõnusad ja kõlbavad ülekuulata korduvalt. Filmi oli muide sissepandud ka väike õrn armastuse liin Jacki ning hullu teadlase poolt loodud Sally vahel. Lavastajaks polnudki Tim Burton nagu varem arvasin, ta tegeles vaid stoori kirjutamisega ning asjaga tegeles hoopis Henry Selick. Nüüd ma ei saagi kirjutada nagu plaanisin ,et tegemist Burtoni parima filmiga mida tean. Burtoni stiili on muidugi tapvas koguses ja täiesti esimeste minutitega äratuntav. Burtoni hilisem Corpse Bride mida ta ise nii kirjutas kui lavastas oli minuarust suhteline läbikukkumine, oli laulu-sisu poolest kordi madalam ja tuimam. Selick aga ise tegeleb hetkel sellise asjaga nagu Coraline mis tundub väga paljulubav Üks treiler teile isutekitama ka siia, nukud! brrh. Disney ei soovinud muide antud lugu millegipärast enda nimeall levitada, ju tundus nende tavalise stiili kohta liiga sünge ja veider. Ühesõnaga ma püüdsin pingutada ja leida midagi halba ka filmi juures ,et millegi kallal kritiseerida ja vinguda ,et rõvedaks kiidulauluks ja ülistamiseks ei läheks aga tuleb tunnistada ,et ei tule ühtegi head mõtet sells osas..kurat! Lugeda võite veel Higgins'i päevikust ja filmibloogist. Fletcu oli endakohta liig napp ja pealiskaudne nii ,et teda siia ei lingi, sry dude. Nagu olen mitmel pool märganud pakutakse originaalase asemel mingit 3D seeritud versiooni. Ütlen ausalt ,et ei taha sellest midagi teada ja määrige endale pähe. Praegune nuku-plastiliini käsitöö meistriteos tundub lihtsalt suurepärane ning kasutatud tehnika lisab ainult omapärasuse väärtust muutes kogu kollidemaailma seda ebamaisemaks ning pisut räpasemaks, kujutan juba ette kui jõle võib see ärapuhastatud ja läikima löödud uusversioon olla..öäk. 10/10

2 kommentaari:

Bruno ütles ...

Väga hea asi!

metsavana ütles ...

Parim nukufilm, järgmine koht läheb Wallace Gromit - wererabbit'ile.