Chain Reaction (2006)

Kriminaalidest pungil vanglabuss, sõidab kokku koduteel oleva Dr. Douglas Madsen'i sõiduautoga. Avariis terveks jäänud kurjategijad löövad verise rünnakuga ellujäänud valvurid maha ning võtavad Dr'i pantvangiks - seda eelkõige kuna üks neist on haavatud. Mitte eriti pikalt metsas jalutades (piiri poole ikka) satuvad pätid ja arst tornita kirikut meenutava ehitise juurde kus elavad mingitlaadi mandunud amisheid meenutavad usklikud. Koht vallutatakse kiiret ilma vastupanu kohtamata, kuid isegi meile, purjus vaatajatele, oli üsnagi kiirelt selge fakt ,et ohjad on kohalike käes kes vaid mängivad põgenenud vangidega enne nende ärasöömist. Igaljuhul peale pikemat verist stseeni ja kurjategijate tapmist (mis eriti empaatial ei mängi, kurjategijad ju ikka) pääseb dr ainsana jooksu ja satub peatselt võimude kätte, kes ei usu aga sõnagi mehe juttu, ega ei suuda ka teeäärest võsast vana kirikut üles leida, ning pigem tunduvad kahtlustavat ,et doktor oli ise see kes brutaalselt tappis kogu valvurite meeskonna ja pistis metsas hiljem retsidivistid pintslisse. Igaljuhul topitakse tubli arst seekord juba ise vanglabussi ja pannakse mööda SAMA teed, kui eelmine kord üsnagi juhmi järjekindlusega vanglapoole loksuma, buss on nagu ette arvata peatselt kraavis ja vangid ning arst tagasi kannibalistlike vampiir-deemonite pesas. Olukorraga arvatavasti juba harjuma hakkav Dr suudab seal seekord isegi noore naisdeemoniga romantilisemat liini ajama hakata ja ühe retsi mune arstida. Kui esimene kord tundusid pätid meile Mardiga lausa kohati häirivalt rumalad ja pelglikud ning laskusime pikkadesse vaidlustesse kuidas meie oleksime käitunud ,et respect oleks säilunud ning kontroll poleks käest libisenud siis teisel korral metsamajakesse sattunud pätid on juba erinevast puust, ehk isegi liiga karmist puust, minnes juba oma hulljulgusega teise äärmusesse. Lõpeb muidugi seegi retk fataalselt. Ma ei teagi kas nüüd oleks ilus spoilida lõppu või ei. Igaljuhul sealtkohast läheb asi minule pisut liiga totraks. Täpsemalt dr pääseb enda vastleitud armastusega teistkorda putku ning varsti kohtutakse (kolm on kohtu seadus) ka kolmanda bussiga mis vanglapoole teel (Ju vangalametnikud leidsid ,et ükskord peab mõni neist kohale ka jõudma) ja ring jätkub lõputult. Lõppkokkuvõtteks ei tundugi kogu filmis midagi õudsat olevat - kurjategijad saavad ju karistatud ja deemonid värske liha lauale. Kui nüüd stoori osas (mis tegelikult ei peagi horroris just alati esmatähtis olema) läbi sõrmede vaadata siis ega filmis leiduv splatter on ka väga tuim, tuimad on ka tegelased va teises satsis saadetud pätipealik kes aga söödi liig kiirelt ära. Ühe positiivse asjana võib vähemalt öelda ,et vaadates tekitas film tugeva Master of horrory fiilingu ning arvatavasti olekski tunniseks lõigatuna (40minutit välja võetud) suurepäraselt sinna kogumikku passinud. Praegu jäi aga liig igavaks, venivaks, fantaasia ja verevaeseks. 4/10