Gary Numan - Hybrid

Toas on hämar, valgust annavad vaid hädapärast monitorid millel kümmnetel mustadel konsoolidel on avatud konfifailid, programmid ja lähtekoodid. Kardinate vahelt aknast paistavad sajad vilkuvad annelinna akende tuled ja kõige kohal laiub linnaäärset kasvuhoonete peegeldunud valgusest tumekollane taevas. Südaöö on ammu möödunud ning avatud juba teab mitmes õlu. Just sellisel hetkel sobib ideaalselt kuulamiseks Gary Numan - Hybrid. Ma olen üldiselt üsna ignorant muusika alal ning tõeliselt meeldivad väga vähesed bändid ning lood, Gary Numan'i näol on igaljuhul tegelist sellise laheda tegijaga kes mulle hästi istub. Ning kuna viimasel ajal olen mitu õhtut vaid teda kuulanud siis mõtlesin teha vahelduseks ühe postituse muusikast. Pealegi tundub see blogijate seas hetkel moodne komme olevat. Stiiliks peaks muusikalt vististi olema industrial, aga pole päris kindel kuna, nagu juba varasemalt sai öeldud, pole muusikas niivõrd kodus kui filminduses. Mina nimetaks seda igaljuhul üheks kobedaks cyberpunk muusikaks mis kõrva karjumise asemel pigem sosistab, on veidi salapärane ja sünge ning sobib muhedalt õhtuste arvutitaga programeerimiste ja sarnaste töödega.

Muust ja üldiselt minuarust tähtsusetumast lisainfost veel ,et Hybrid on salvestatud 2002a sügise ja avaldadud 2003 märtsis. Koostööd on tehtud selliste (tundmatute) industriaali muusikutega nagu Rico, Sulpher and Alan Moulde. Album sisaldab lugusid mis originaalselt varem ilmunud albumites Tubeway Army, Replicas, The Pleasure Principle, Telekon, Sacrifice, Exile ja Pure. Ning üks lugu on pärit ka sellisest mõnusast ulmefilmist nagu Dark City.