Future Boy Conan (1978)

Seriaali tegevus algab aastal 2008 mil inimkond on maapeal peaaegu ,et välja surnud. Kahe superriigi vaheline sõda energiarelvade ning hiiglaslike välimuselt koisarnaste pommitajatega on põhjustanud tugevaid hiidlaineid ja maavärinaid millede tulemuseks on kõik viis kontinenti uppunud. Päris Waterworldi maailmaga siiski tegemist pole ja üksikuid saarekesi siiski leidub milledel inimkonna riismed elu üles ehitama asunud. Keset sõda üritas rühm inimesi raketil kosmosesse põgeneda kuid nende katse ebaõnnestus ja nad kukkusid alla pisikesele saarele. Saarel sünnib ühel kosmonaudil ka poeg kellele pannakse nimeks Conan, varsti peale seda aga surevad kõik astronaudid peale Conani ja ühe vanema mehe. Oletada võib ,et tegemist võis olla mingitlaadi radiatsiooniga sest ,et poiss pole ka tavaline vaid omab sünnist saati hiiglaslikku jõudu ning väledust. Ühel päeval leiab Conan rannalt noore tüdruku nimega Lana. Tüdrukult saab ta teada ,et välismaailmas on kaheks suurimateks (ja arvatavasti ka ainsateks) inimeste asunduseks Industria ja High Harbor. Industria on kõrgehnoloogiline ühiskond, mis ühtlasi ka ainus vanast maailmas säilunud ehitis. See on kolmest hiiglaslikust omavahel ühendatud tornitaolisest pilvelõhkujast koosnev linn mis täis tehnikaimesid surnud tsivilisatsioonist. Aga ka ohtlikke relvi. Linna formaalseteks juhtideks on kamp raugastunud teadlasi - tegelikuks juhiks on aga diktaatorlik Lepka. Ühiskond on jaotatud rangelt kastideks mille madalaimad lülid elavad orjadena tornlinna all laiuvas koobaslinnas. Koobaslinna all on omakorda veel üks surnud linn - musta katku tõttu hävinud tohutute mõõtmetega tuumavarjend mis kunagi omas isegi tehispäikest ja parke-jõgesid. Industria peidab endas hulka saladusi, näiteks ühte viimast säilinud koi tüüpi pommitaja-kosmoselaeva, lendavat kindlust mille töölesaamine on Lepka peamine eesmärk. Mehe mõistus pole igaljuhul päris korras ja soov panna liikuma linnasuurune tapamasin veider. Kasutada on tal seda ju vaid käputäie vintpüssidega relvastatud farmerite vastu, ehk siis samahea kui hakata sepahaamriga portselanipoes kärbest tapma. Teiseks ühiskonnaks on High Harbor mis kujutab endast Industria täielikku vastandit. Tehnikast on loobutud ja tegeletakse sigade kasvatamise ja põllupidamisega. Elukorraldus käib aga rangete kommunistlike põhimõtete järgi - igaüks annab oma panuse tööga ühiskonna heaks ja saab tasuks selle eest endale võrdselt jagatavaid resursse. Päris veatu pole muidugi ka see ühiskond ning sisaldab ka teatavaid kriminaalseid ja vastalisi elemente kes ootavad võimalust võimu haarata. Lana põgeneb Industria agendite eest kes ta High Habourist röövisid. Lana vanaisa on nimelt teadlane nimega dr Lao - endine Industria tippinsener kes omab teadmisi kuidas alatises energiakriisis vaevlevat tehnoloogialinna sateliidilt pärineva päikeseenergiaga varustada ning ühtlasi ka Lepka koi akud täis laadida. Saades enda kätte Lana (kes on samuti muteerunud omades võimast telepaatia annet) loodab diktaator leida üles ka dr Lao peidupaiga. Äsja kohtunud noored, Lana ja Conan loomulikult armuvad lootusetult ning kui varsti jõuavad saarele agendid kes Lana uuesti röövivad, ehitab Conan vanast raketi kütusepaagist endale paadi ja tormab neiut- ja maailma riismeid päästma. Kokku on seriaali 26 osa millest igaüks pooletunnine nii ,et 13 tundi vaatamist. Aluseks on sellel multifilmil Alexander Key 70nendate ulme romaan The Incredible Tide. Seriaali loojaks on Hayao Miyazaki kes tegeles nii resisööritöö, tegelaste loomise kui ka storyboard'iga, ei suuda sellele terminile viisakat eestikeelset vastet leida, noh teate küll, tegemist on nende pisikeste pildikeste joonistamisega iga stseeni kohta kuidas see peaks välja nägema hakkama. Joonistusstiil on väga lihtne kuid mõnusates toonides ja ilus, silm lausa puhkab. Lugu on kohati väga naivistlik-lapsik ja nunnu kuid teisalt jälle dramaatiline ja postapokalüptiline. Kõik tegelased on omapärased ja huvitavad, sageli mitmete nõrkustega kuid arenemisvõimelised. Tänapäevaste animete juures kohati häiribki see ,et tegelaskujud on liiga saledad, siledad ja veatud ning hingetutena loodud. Lemmiktegelaseks on kindlasti Dyce - Ostap Benderit meenutav laevakapten kes alguses Lana Industria jaoks röövib kuid hiljem temasse kiindub ning aegamööda peategelaste poolele ületuleb. Temapuhul võib täheldada isegi kergeid pedofiilseid tundeid noore neiu vastu kuid lõpuks ta paraneb ja leiab endale ka omavanuse naise. Tegemist on igaljuhul muheda ja lapseliku ning humoorika tegelasega kelle tegemised ja mahinatsioonid on alati põnevad jälgida. Conan ja Lana tunduvad muide olevat hilisema filmi Tenkû no shiro Rapyuta mis 1986 aastast, peateglaste Pazu ja Sheeta prototüüpideks. Lepka on aga äratuntavalt 1979 aasta Rupan sansei: Kariosutoro no shiro Count Cagliostro oma. Koisarnased sünged-tumedad ja täidlased lennumasinad on aga levinud vist vähemalt pooltes Miyazaki filmides. Aurupunki on seriaalis ka rõõmusatavalt suures koguses, mulle üllatuseks hakkasid muide mõned masinad või pisemad lennuvahendid väga meenutama Olimar Kallase koomiksites olnut. Igaljuhul mõnus postapokalüptiline ulme, lahedad tegelased, südamlik lugu ja 70nendate stiil teeb selle sarja äärmiselt muhedaks mille kui juba alustatud vaatamist lihtsalt peab lõpuni vedama. Piltidega on raskusi kuna materjali on väga pikalt ning lahedaid kaadreid tohutult, püüan siiski piiri pidada. Töölisklass korraldab revolutsiooni Sisepõlemismootoriga mecha Seltsimehed kolhoosnikud High Harbori kriminaalne element Vana hobune tahab ka kaeru Plastmassikaevandus 10/10