Nuit noire (2005)

Nagu ka eelmine film sai seegi hangitud Trashi keldrist, kuna tundus visuaalselt väga veider ja omanäoline. Tegime aga seda filmi Mardiga vaatama asudes suure vea. Nimelt tavaliselt otsisime filmi jaoks mingit parooli või keywordi mille peale võiks siis klaasikese kangemat põhjani juua (näiteks horroripuhul tüüpiliselt on selleks tapmine või titshot). Antud filmiga otsustasime ,et võtame sellepeale, kui toimub mingi ootamatu pööre või sündmus mis täieliku hämmingu ja wtf momendiesile kutsub. Kahjuks aga oli selliseid hetki niivõrd ohtralt ,et pudel oli filmi lõpuks juba enamvähem tühi (tavaliselt kulunud selleks ikka mingi 3-4filmi) ja kuskil poolepealt hakkas mõte ka rändama ning filmis kunstilised sümbolid mööda jooksma. Selle filmiga vedasime küll lõpuni kuid järgmiseks valitud horror jäi juba pooleli kuna olime liiga purjus ,et oleks suutnud korralikult süveneda.

Sisust on niivõrd unenäolisel-sürealistliku ja kunstilise loo puhul üsna raske kirjutada kuid püüaks siiski. Ajaliselt toimub tegevus kuskil 20nendatel-30nendatel ja praktiliselt koguaeg valitseb igavene öö kus päike paistab päevajooksul vaid mõned sekundid. Peategelaseks on loodusteaduste muusemi putukauurija Oscar. Ühel päeval, peale rutiinse töö lõppu koju jõudes avastab Oscar oma voodis neegrinaise. Lisaks sellele ,et teda vaevab mingi veider haigus, tundub naine olevat veel rase. Igaljuhul ei ela ta väga kaua ning edasi hakkab lugu üha ebareaalsemaks ja sürealistkumaks (segasemaks) muutuma. Lõpuks jäigi lahtiseks kas kogu tegevus oligi kummalise elektrimasina külge ühendatud mutukauurija uni/fantaseerimine, või ei. Ja mis lugu ikkagi oli Oscari (väidetavalt väljamõeldud) õega kes erinevates kohtades ja erinevates vormides pidevalt esile kerkis. Kui filmi seostest kirjandusega rääkida siis tulid mulle esimesena meelde Kafka lood. Lõpuks jõutakse muide ka metamorfoosini mis vaid kinnitas mu arvamust ,et Kafkast on kõvasti inspiratsiooni saadud. Muide jällegi oli mul enne vaatamist kerge eksiarvamus ,et tegemist on horroriga. Süngeid toone ja kõhedaid kohti isegi jagus, kuid eelkõige rõhuti (kahjuks) kunstilisele poolele. Putukate teema oli minujaoks muidugi väga jube - otseselt küll neid olevusi ei vihka, aga kui võimalus siis väldiks kokkupuuteid nendega kuidas oskaks. Minujaoks on nad kõik ühed pisikesed Cthulhu käsilased kellede koht on pigem kuskil sügaval pimedas metsas ja rõskete vanade majade all. Kokkuvõtteks peale filmi lõppu jäi püsima tunne ,et midagi oli siiski puudu. Kas siis ma pole lihtsalt harjunud veel selliseid üsnagi narratiivivabasid filme vaatama (Pi mis natuke sarnane meeldis mulle küll väga) või mängis oma osa alkohol millega sobib pigem kergem horror ja meelelahutus kui trip unenäomaale. Igaljuhul annab kummaline maailm, ajuvaba tegevus ja mitmed õõvakohad küll punkte lisaks aga üle keskmise hinnet see film ei saa. 3/10