pühapäev, 21. september 2008

Dante 01 (2008)

Kosmos on alati mu üks armastatumaid tegevuskohti ulmes. Kui pisem olin lugesin kohalikes Elva raamatukogudes läbi kõik ulme mis oli sellega seotud ning kui see otsas võtsin kätte ka 50nendate populaarteaduslikud fantaseerimised utoopilisest kommunismiehitamisest kuul ja maisiehitamisest marsil, lugesin isegi läbi mõningaid spetsiifilisemaid tekste ja raamatuid stiilis Gagarini mäletused ja Tsiolkovski elulugu. Kui raamatuid on kosmosest aegade jooksul väga palju kirjutatud siis filmimaailmas tundub hea kosmosefilmiga olevat sama lugu nagu hea Lovecrafti filmiga, neid ikka on aga neetult vähe ja seetõttu kui Trash enda blogis ühte sellist tutvustas, hankisin selle pikemalt mõtlemata ka endale, hoolimata sellest ,et mees asja just väga ei kiitnud. Sisust: Kuskil kaugel galaktika äärealal tiirleb ümber ühe vaenuliku planeedi ebastabiilsete kosmonautide hullumaja-uurimisasutus nimega Dante01. Peatselt ajab asutuse rutiinse elu sassi uue patsiendi ja raviarsti saabumine Esimene on Saint George nimeline astronaut kes ühe kauglennu ainus ellujäänu (oletatavasti tapnud ise kõik enda kaaslased) ning ühtlasi usub ,et on kohtunud võõraste eluvormidega kes nö ta hõivanud. Teine on naisarst kes plaanib hullude (ja eriti püha jüri) peal hämaraid nanotehnoloogia ja geenimuundamise katseid teha. Tuleb tunnistada ,et olen pisut nõutu ja ka õrnalt pettunud. Visuaalselt oli film kohati lahe kuid samas ka mitte midagi väga erilist. Uutest kosmosefilmidest tundus Sunshine isegi silmailu osas näiteks parem. Kosmosebaasi Dante välisvaade oli aga minuarust lausa odava 3D'ga tehtud ning ega sisemised kambrid ka midagi väga erilist polnud. kuid see kõik ei häirinud. Pigem segas see ,et enamus loo arendatud liinidest jäid lõpetamata ja lahtiseletamata. Nagu näiteks Püha jüri, kes oli küll muidu tore poiss, aga kogu tema tegevus jäi täielikuks müstikaks. Või siis jaama katsetusi läbiviima saabunud kuri naine. Mida ta täpselt siis taotles või mis eesmärgiga need tema nanorobotid olid? Ja veel mitmed teised asjad. Mulle üldiselt küll meeldib kui film sisaldab pisut müstilist salapära ja annab ruumi mõttelennule peale vaatamist kuid see ka ei kõlba kuhugi kui üldse midagi ei püüta seletada või lõpetada (kui tegemist pole taotluslikult sümbolitest pungil sürealistliku filmiga). Millegipärast jäi mulle enne vaatamist ka mulje ,et zanriks võib olla kosmosehorror. Sellega igaljuhul tegemist polnud ja Event Horizont või Alien enda kõrvale väärilist järeltulijat ei leia. Kui horrorit oleks rohkem olnud oleks see arvatavasti filmi ka päästnud. Materjali õuduse loomiseks ju nagu jätkus, hullumaja keset kosmost - see on ju iseenest juba väga kõhe tegevuskoht kui mõtlema hakata. Näiteks Lovecraft kasutas enda lugudes sageli kosmost kui piiritu õuduse algallikat. Siin aga jäid kõikvõimalikud asukoha ja tegelaskujude eelised täiesti ärakasutamat ja tekkis vaadates tunne ,et filmiloojad polnud päris isegi kindlat mis zanri filmi luua soovitakse. Kokkuvõtteks - ulmena väga keskpärane, visuaalselt kohati isegi huvitav aga üldiselt samuti nõrk. Muide ulmesõbrad, mäletab keegi mis film see oli kus tähtedevahelist luksusraketti tabab ootamatu katastroof, mingi seltskond evakueerub sealt päästepaadiga minekut. Edasi algab võitlus vaenulikus kosmoses. Mäletan veel seda ,et neil oli kaasas bioinseneride loodud kääbus, kes tehtud selliseks ,et mahuks laevasisestes torudes roomama ning mingi naine oma kapslisse pistetud lootega ja kogu asi oli lihtsalt hingekriipivalt masendav. Rohkem ei mäleta eriti ja vaataks huviga üle. 5/10

2 kommentaari:

KazumiHarakiri ütles ...

Prantsuse new-wave horrori asemele on tulnud new-wave sci-fi/horror. Eden Log on ka üks näide sellest.

metsavana ütles ...

Ma igaljuhul ei kaota lootust, kui mõned üksikud ebaõnnestumise välja arvata teevad prantslased üldiselt siiski päris lahedaid nii horror kui ulmefilme. Eden Log tundub ka huvitav.