Pagana võlad blogi ees aina kasvavad, tahaks küll endale (ja eriti kallitele lugejatele) antud sõna pidada ning see aasta kõik vaadatud filmid ilusasti kirja panna ja igaühest veel maailma parima ning põhjalikum postituse teha, kuid ilus ilm ning aeg teevad oma korrektuurid. Silm kiikab pidevalt õue poole, tahaks ennas päikese käes maha laotada ja tasakesi õllekest kulistada. Ja kuna mul on ka reaalselt võimalik lõunapauside ajal kirjatöö asemel nii teha ning olen nõrga iseloomuga siis seda raskem blogiga järjepeal püsida. Lisaks kui mõni film kaua venib võib hakata juba mulje tuhmuma ja pisikesed meeldinud või huvitavad nüansid ununema, mis muudab kirjutamise veelgi tülikamaks. Vedrunoakese õekestega oli selline lugu ,et sai ühel Kalveripool toimunud sessiooni järgsel hommikul vaadatud ning hiljem tuli uut kirjutusmaterjali nii ohtralt peale ,et möödus terve kuu enne kui leidsin aega kirjutada. Tegemist on minuarust samas liiga lõbusa filmiga,et tal lihtsalt lastagi unustusehõlma vajuda või blogis vaid ühe reaga ära mainida.
Sisust: The Silver Daggers on poistegäng kes kontrollib äärelinna kooli ning selle ümbrust, ja et poleks mingit diskrimineerimist on sinna loodud ka tüdrukutele haruorganisatsioon The Dagger Debs (mis on kusjuures poiste omast kordi verejanulisem ning vihasem). Probleemid saavad alguse sellest kui tibigängi võetakse uus tuline liige Maggie, kes suudab kiirelt endale nii vaenlasi leida kui armukolnurka sattuda. Mängu tuleb lisaks veel kesklinna pool poliitiline - pool kriminaalne gäng ning Mao Zedongi kummardavad neegrinaistest kommunistid ja nende hoole - armastusega nokitsetud tank.
Tegemist grindhouse kinost pärineva humoorika seitsmekümmnendate noortefilmiga mis meenutab sellist hitti nagu The Warriors (1979). Filmi autoriks on tuntud exlotationi looja Jack Hill ("Coffy", "Foxy Brown", "The big doll house"). Paraleele võiks usun vabalt tõmmata ka mitmete Russ Meyer filmidega. Juustust dialoogi, värvikaid tegelasi ning päris muhedat (tahtmatut) huumorit leiab igaljuhul ohtralt. Meeldejäävateks kohtadeks olid eriti mäss tüdrukute vanglas/koloonias valitseva lesbilise naisfüüreri vastu, linna kõige badassimate gängide kohtumine rulluisuväljakul, orelimuusika saatel ning lõpus puhkev linnalahing, enne mida oli politseigi kohaliku jaoskonna targu teise rajooni kolinud. Igati muhe pohmahommiku vaatamine, võib vanema B kino austajatele julgelt soovitada.
7/10
Postitused
Pagana võlad blogi ees aina kasvavad, tahaks küll endale (ja eriti kallitele lugejatele) antud sõna pidada ning see aasta kõik vaadatud filmid ilusasti kirja panna ja igaühest veel maailma parima ning põhjalikum postituse teha, kuid ilus ilm ning aeg teevad oma korrektuurid. Silm kiikab pidevalt õue poole, tahaks ennas päikese käes maha laotada ja tasakesi õllekest kulistada. Ja kuna mul on ka reaalselt võimalik lõunapauside ajal kirjatöö asemel nii teha ning olen nõrga iseloomuga siis seda raskem blogiga järjepeal püsida. Lisaks kui mõni film kaua venib võib hakata juba mulje tuhmuma ja pisikesed meeldinud või huvitavad nüansid ununema, mis muudab kirjutamise veelgi tülikamaks. Vedrunoakese õekestega oli selline lugu ,et sai ühel Kalveripool toimunud sessiooni järgsel hommikul vaadatud ning hiljem tuli uut kirjutusmaterjali nii ohtralt peale ,et möödus terve kuu enne kui leidsin aega kirjutada. Tegemist on minuarust samas liiga lõbusa filmiga,et tal lihtsalt lastagi unustusehõlma vajuda või blogis vaid ühe reaga ära mainida.
Sisust: The Silver Daggers on poistegäng kes kontrollib äärelinna kooli ning selle ümbrust, ja et poleks mingit diskrimineerimist on sinna loodud ka tüdrukutele haruorganisatsioon The Dagger Debs (mis on kusjuures poiste omast kordi verejanulisem ning vihasem). Probleemid saavad alguse sellest kui tibigängi võetakse uus tuline liige Maggie, kes suudab kiirelt endale nii vaenlasi leida kui armukolnurka sattuda. Mängu tuleb lisaks veel kesklinna pool poliitiline - pool kriminaalne gäng ning Mao Zedongi kummardavad neegrinaistest kommunistid ja nende hoole - armastusega nokitsetud tank.
Tegemist grindhouse kinost pärineva humoorika seitsmekümmnendate noortefilmiga mis meenutab sellist hitti nagu The Warriors (1979). Filmi autoriks on tuntud exlotationi looja Jack Hill ("Coffy", "Foxy Brown", "The big doll house"). Paraleele võiks usun vabalt tõmmata ka mitmete Russ Meyer filmidega. Juustust dialoogi, värvikaid tegelasi ning päris muhedat (tahtmatut) huumorit leiab igaljuhul ohtralt. Meeldejäävateks kohtadeks olid eriti mäss tüdrukute vanglas/koloonias valitseva lesbilise naisfüüreri vastu, linna kõige badassimate gängide kohtumine rulluisuväljakul, orelimuusika saatel ning lõpus puhkev linnalahing, enne mida oli politseigi kohaliku jaoskonna targu teise rajooni kolinud. Igati muhe pohmahommiku vaatamine, võib vanema B kino austajatele julgelt soovitada.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar