Ilmselt pole see müstiline road-tripi film minule. Visuaalselt väga ilus enda lõputute läbi kõrbe viivate teede, salapäraste mägede ning hüljatud linnadega. Screenshottide võtmisel sattusin liiga hoogu ning pärast nägin kurja vaeva, mis kaader üles panna ja milline mitte. Sisu on samas aga nii kuradi veniv ja uimane. Räägitakse vähe ja üle poole dialoogist koosneb siis ka mõistujutust. Esimene pool filmist
vedas enda uneleva müstika ning kaunite taustadega veel kuidagi välja. Seepeale hakkas aga hing tegevust ja madinat kõrbeliiva keskele ihkama. Lõpplahendus jäi kahjuks samuti liiga arusaamatuks.
Tolmukurat on arvatavasti mõeldud minust kannatlikuma närvikavaga meestele. Sellistele, kes on eelnevalt treeninud enda püsivust filmidega, kus tundide viisi ei toimu muud, kui aeg-ajalt sõidab kaamerast mõni rong mööda jms. Tõenäoliselt on seda hea ka mingite rohtude all olles põrnitseda. Õhtul pisut likööri joonuna põhjustas igal juhul näolihastes ägedaid haigutuskrampe ning haiglast soovi pidevalt kella vaadata. Visuaalselt vaimustav, aga seest õõnes ja kõmisev. 6/10
1 kommentaar:
"Esimene pool filmist
vedas enda uneleva müstika ning kaunite taustadega veel kuidagi välja. Seepeale hakkas aga hing tegevust ja madinat kõrbeliiva keskele ihkama. Lõpplahendus jäi kahjuks samuti liiga arusaamatuks."
Sama siin....Müstiline film, nii hea ja samas nii igav.
Postita kommentaar