Jälle üks filmikunsti paja põhjast roobitsetud pärl ja halva filmikunsti meistriteos. Siin filmis oli võrdvääselt nii mõnusat atmosfääri, müstikat,
goret, värvikaid tegelasi ning lolle nalju. Eriline lemmik tegelastest
on loomulikult terasjalgadega Robert Englung, aga ega peategelase
sidekickiks olev müstikust hipi laheduselt ka väga palju temast maha ei
jäänud. Laevasuurune kurjast vaimust vaevatud pressraud, loo keskne tumm tegelane, oli samuti
äärmiselt aurupunk ja märkimisväärselt originaalne idee. Ei mäletagi väga hoobilt
rohkem filme peale "Metropolise", kus oleks kummardatud masinjumalat ja talle inimohvreid toodud. Viimases oli see muidugi ka rohkem peategelase nägemus kui reaalne deemon. Sümpaatse kõrvalrolli teeb lisaks veel kummitav külmkapp ning korra eksitakse ka
maa-alusesse labürinti. Tasub kindla peale vaatamist. Hooperi, Kingi ja Englundi nimelised kõvad kivid jahvatavad head jahu, täpselt minu teetassi sisse.
8/10
Muide,
fantaasiarikkuse osas tõmbaks isegi mingi paralleeli Hong Kongi
maagiliste komöödiatega. Tõenäoliselt lähim tulemus sellele žanrile, mida
jänkid suudavad saavutada.
Selles linateoses on tüüp märgatavalt hirmsam kui Freddiena lapsi kollitamas.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar