Postitused
Dr. Warren Chapin (Price) teeb surmamõistetute kehasid uurides huvitava
tähelepaneku. Mingi tundmatu jõud on deformeerinud nende selgroo.
Kangelaslikult edasi katsetades ning röntgenikiiri (ja LSDd) appi võttes
jõuab Warren erakordse avastuseni, et ekstreemset hirmutunnet kogedes
materialiseerub selgroo juurde sajajalgset meenutav koorikloom, kes
hakkab aplalt ohvri hirmust toituma ning paisuma. Ühest mõrvaohvrist
õnnestub tal viimaks isegi täiesti terve ja elus "tingler"
kätte saada. Kauaks tal lõbu uuest lemmikloomast aga ei jagu, sest hirmukoll paneb putku ja peidab end kinno, mis spetsialiseerunud tummfilmidele.
"Tingler", mis on tituleeritud mitmetes veebilehekülgedes kultuslikuks ja väga hirmsaks õudusfilmiks, on kahjuks aastatega lõviosa särast kaotanud. Hetkel püsis kogu film püsti ning vaadatav puhtalt Vincent Price'i karismaatilise tegelaskuju toel. Süžee on veniv, dialoogid monotoonsed ning peletis ise sama hirmuäratav ning elav kui leivapäts laual. Oleks ta ,raip, vähemalt naljakamgi olnud või midagi, aga ei. Väga raske on tänapäeval ette kujutada, kuidas võis selline film suuta täistuubitud kinosaalis rahva hirmust karjuma ajada. Aga näed - suutis. Ehk andis sellele oma osa ka kaval võte, et lõppvaatus toimub ka filmis kinos ning see aitas tolleaegsetel ja mitte eriti karastunud närvidega kinovaatajatel paremini filmi sisse elada. Kinomehed lasid veel mõne üleskeeratava mutuka mööda põrandat ringi vurama ning kisa taevani. Ahjah üks huvitav ja meeldejääv asi filmi juures on veel see, et teatud stseenis on võõbatud verevann värviliseks. 6/10
"Tingler", mis on tituleeritud mitmetes veebilehekülgedes kultuslikuks ja väga hirmsaks õudusfilmiks, on kahjuks aastatega lõviosa särast kaotanud. Hetkel püsis kogu film püsti ning vaadatav puhtalt Vincent Price'i karismaatilise tegelaskuju toel. Süžee on veniv, dialoogid monotoonsed ning peletis ise sama hirmuäratav ning elav kui leivapäts laual. Oleks ta ,raip, vähemalt naljakamgi olnud või midagi, aga ei. Väga raske on tänapäeval ette kujutada, kuidas võis selline film suuta täistuubitud kinosaalis rahva hirmust karjuma ajada. Aga näed - suutis. Ehk andis sellele oma osa ka kaval võte, et lõppvaatus toimub ka filmis kinos ning see aitas tolleaegsetel ja mitte eriti karastunud närvidega kinovaatajatel paremini filmi sisse elada. Kinomehed lasid veel mõne üleskeeratava mutuka mööda põrandat ringi vurama ning kisa taevani. Ahjah üks huvitav ja meeldejääv asi filmi juures on veel see, et teatud stseenis on võõbatud verevann värviliseks. 6/10
Bad trip.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar