U47 - Kapitänleutnant Prien (1958)

Film,  mis on sakslaste endi poolt tehtud ja mille tegevus põhineb ühe nende reaalse sõjakangelase (ja allveelaevniku) elulool, kõlab nagu kindlapeale minek ? Vähemalt minule kõlas küll. Olin vist liiga pimestatud paarist teisest saksa sõjafilmist, nagu näiteks "Sild", mida olen viimasel ajal näinud.

Käesolev film osutus aga läbinisti nõrgaks. Tundus, et iga nüanss või detail oli tehtud maksimaalselt valesti. Prien oli reaalselt teistsugune, allveesõja taktika oli reaalselt teistusugune. Montaaz oli vilets. Tegelased olid näotud ning üheplaanilised, sisse oli veetud mingit juuditeemat jne. Kogu kinopilt oli kokkuvõtteks hea ainult ühes asjas - allveelaevas. Vähemalt see oli realistlik. Kõik muu selle ümber aga pani siiralt hämmelduma.

Näiteks mida põrgut mõtlesid filmitegijad kui nad panid ALLVEELAEVA ründama kogu filmi jooksul ainult veepeal. Ma saan aru, et Das Boodis tegi ka U-96 oma raamatu kõige edukama rünnaku kaubalaevade vastu veepinnal. AGA ta hiilis ligidale pimeduse varjus ning peale rünnakut vupsas kohe tuhatnelja nii sügavale kui sai ja kogu meeskond ei julgenud peerugi lasta. Sellest hoolimata kostitati neid tundide viisi süvaveepommidega. Siin filmis aga sõideti julgelt kohale, lasti paar torpeedot. Laeti seejärel moepärast ka kaks teist aparaati ära. Tulistati veel torpeedosid. Sukelduti, tuldi kohe samas uuesti veepeale (ja seda otse sõjalaevade ninaees ning laskeraadiuses) ja purjetati võidukalt Kieli tagasi. Kordagi ei jäänud muljet, et keegi ÜLDSE üritas Prieni laev kuidagigi rünnata või neid mittemingisugunegi oht retkel varitses. Seetõttu oli natuke humoorikas vaadata ka Prieni koduseid stseene kus allveeässa proua mehel kraeküljes rippus ning hüsteeriliselt palus, et ta lahingust elusalt tagasi tuleks. Rumaluke, see allveelaev oleks uppunud vaid siis kui meeskond oleks iseendid torpedeerinud või laevapõhja augu raiunud. Täiesti uskumatu kuidas natsid said sõja kaotada kui neil oli Prien ja tema imelaev, äkki see kõigele lisaks lendas veel ka.

Üleüldse jäid kõik lahingud ja stseenid poolikuks. Iga sõjakäik lõppes justkui noaga lõigatult misjärel näidati võidukat kaptenit taas mõnd autasu, käepigistust või õlalepatsutust saamas. Ka filmi lõpp jäeti kohmakalt õhku rippuma. Klõps kääridega ja tiitrid veerema. Isegi hiljuti vaadatud (ja aastakäigult varasem) "Destination Tokyo" suutis paremaid emitsoone tekitada. Seal oli vähemalt montaaz ja kaameratöö tasemel ning mõned stseenid tõepoolest pingelised. Prienil polnud aga ei nägu ega tegu. Ei soovita vaadata. 3/10

PS: Suured tänud Cochranele, kes sellele jamale viitsis sünkroontõlget teha. Katsun teinekord parema filmi muretseda.