Jällegi hulga pärlite või terade vahele sattunud üks vähem maitsev junn. Tegemist Lucio Fulci katsega teha oma versioon The Exorcistist, kus noort Ameerika tüdrukut ahistab üks Vana-Egiptuse tõugu pervert deemon.
Ei tahtnud see film aga kuidagi hoogu sisse saada, no muudkui venis ja venis. Esimene tund on üsnagi tegevusevaba. Tüdruk käitub veidralt ning aegajalt avaneb New Yorgi korteris portaal mis teisaldab ilma mingi loogikata valitud ohvreid Egiptuse kõrbesse. Mingigi põnevust hakkas tekkima alles siis kui välja ilmus topisetegijast amatöör-exorcist - selline Pan Grpowski kaliibriga mees.
Samas ega ka tema ei suuda seda filmi eriti palju päästa ja arusaamatuks jäi mulle ka loogika mille alusel manaja otsusab ennast tüdruku eest ohverdada keda ta vaevu tundis ? Arvestades seda, et kogu deemoni elujõud peitus ühes kaelaehtes siis oleks võibolla tulnud see lihtsalt mõne auruhaamri alla pista. Filmi eredamalt meeldejäävaimaks kohaks on kokkuvõtteks lõpp kus linnutopised ellu ärkavad ning enda mustade jõududega mängiva peremehe surnuks nokivad. Üldises uimases ja uinutavas, võib öelda lausa uneäolises atmosfääris, mõjus selline ootamatu räme ja konkreetne Fulcism päris raputavalt. Eelnevat üle tunni pikkust segasevõitu molutamist aga see mõne minutiline stseen heastada ei suuda. 4/10
Postrid olid taaskord lahedamad kui film ise.
Stanley Parable
9 aastat tagasi
2 kommentaari:
Räägitakse, et selleks filmiks olid Fulcil eriti ägedad ideed, aga keegi ei andnud raha ja kõik vinged stseenid jäid välja. Ma ei saa aru, miks see teda seekord takistas. Keldris olid kummi-, silikooni- ja ketšupivarud otsas?
Mulle tundub see ka tagantjärgse lolli vabandusena, nagu ta teised filmid oleksid mingi röögatute rahadega vändatud.
Postita kommentaar