Fulci üks viimaseid filme oli mõnus eneseiroonia ning üks katkematu
tempokas gore ja perverssuste jada. Fulci mängib seal iseennast,
kõikide tema õudusfilmide jälkused on viimaks hakanud mehe mõistusele
mõjuma. Ei saa ta enam magada ega lemmikrestoranis maitsvat hakkliha
süüa. Isegi mootorsaega rahumeelselt palki nüsiv naabrimees moondub tema
vaimusilmas võikaks mõrvariks. Viimases hädas pöördub režissöör
psühholoogi poole, kuid see osutub parajaks perverdiks, kes loodab
vanamehe haigusest tublisti kasu lõigata. Nii võimendab ta hüpnoosi abil
Fulci hullumeelsust veelgi ning hakkab ümbruskonnas lõbutüdrukuid
mõrvama, lootes, et kogu süü langeb hoopis ärapööranud õudusfilmide guru
õlgadele.
Nagu internetist lugedes aru sain, on
põhiliselt kasutatud siin filmis ära kõikvõimalikke Fulci varasemate
filmide gorestseene. Lisaks on nö film-filmis efekt, sest
parasjagu, kui Fulci hullub, käivad "Touch of death'i" võtted (läheb,
loodan, peagi vaatamisele). Kuigi arvasin, et olen näinud juba ära ta
kõige kuulsamad ja rõvedamad tööd, oli näidatav seejuures 99% uus ja
värske materjal – võibolla oligi suuresti tegemist filmidesse mitte
jõudnud kärbetega? Peamine äratuntav asi oli muusikataust, nt "Zombie
2". Psühholoog oli segadusttekitavalt valitud väga Fulci sarnane ehk
samasugune halli peaga habemesse kasvanud päss, mistõttu ma esiti
arvasin, et ta mängib ka seda tegelast. Ühesõnaga, ohtra musta huumoriga
hüpervägivaldne splatter. Hea lõpetus pikale
režissöörikarjäärile. 8/10
Stanley Parable
9 aastat tagasi
2 kommentaari:
kõva kraam! (Y)
Ei saanud kurta neh
Postita kommentaar