A Cat in the Brain (1990)

Fulci üks viimaseid filme oli mõnus eneseiroonia ning üks katkematu tempokas gore ja perverssuste jada. Fulci mängib seal iseennast, kõikide tema õudusfilmide jälkused on viimaks hakanud mehe mõistusele mõjuma. Ei saa ta enam magada ega  lemmikrestoranis maitsvat hakkliha süüa. Isegi mootorsaega rahumeelselt palki nüsiv naabrimees moondub tema vaimusilmas võikaks mõrvariks. Viimases hädas pöördub režissöör psühholoogi poole, kuid see osutub parajaks perverdiks, kes loodab vanamehe haigusest tublisti kasu lõigata. Nii võimendab ta hüpnoosi abil Fulci hullumeelsust veelgi  ning hakkab ümbruskonnas lõbutüdrukuid mõrvama, lootes, et kogu süü langeb hoopis ärapööranud õudusfilmide guru õlgadele.

Nagu internetist lugedes aru sain, on põhiliselt kasutatud siin filmis ära kõikvõimalikke Fulci varasemate filmide gorestseene. Lisaks on nö film-filmis efekt, sest parasjagu, kui Fulci hullub, käivad "Touch of death'i" võtted (läheb, loodan, peagi vaatamisele). Kuigi arvasin, et olen näinud juba ära ta kõige kuulsamad ja rõvedamad tööd, oli näidatav seejuures 99% uus ja värske materjal – võibolla oligi suuresti tegemist filmidesse mitte jõudnud kärbetega? Peamine äratuntav asi oli muusikataust, nt "Zombie 2". Psühholoog oli segadusttekitavalt valitud väga Fulci sarnane ehk samasugune halli peaga habemesse kasvanud päss, mistõttu ma esiti arvasin, et ta mängib ka seda tegelast. Ühesõnaga, ohtra musta huumoriga hüpervägivaldne splatter. Hea lõpetus pikale režissöörikarjäärile. 8/10