teisipäev, 18. mai 2010

[Rec] 2 (2009)

Kui esimeses RECis mõjus käsikaamera stiil päris uudselt ja huvitavalt siis teises osas tundus ta juba  tarbetu ja tüütu. Ma oleks seekord märksa parema meelega vaadanud kvaliteetse kaamera ning hea valgustusega zombilugu selle kiire närvilise sahmimise asemel. Või kui ei olnud lubatud fännide hordide tõttu stiili ootamatult järjes muuta oleks võidud kasutada puhtalt soldatite kiivritele kinnitatud kaameraid. Veidi naljakas hakkab tunduma see kuidas kibekiirel hetkel, kui kõik lõugavad, rabelevad ja ema järgi karjuvad, istub üks sõduritest vaikides nurgas ning filmib toimuvat kindla käe ning raudse närviga. Ma küll ei kujuta ette, et sarnases olukorras, kus surm juba suuääres, viitsiksin mingi kaameraga jännata ning üritada toimuvat tulevastele põlvedele lindistada.
Keldrisse teravaid elamusi otsima tulnud noortegängi oleksin filmist täielikult välja rookinud - aitab juba küll neist "juhuslikult" sündmuspaigale sattunud kaamerameestest, Hispaanlased justkui muud ei tee kui käivad mööda tänavaid ja üritavad absoluutselt kõike filmida. Ja ausalt öeldes olen törtsu pettunud ka eriväelastes. Isegi kui kaasas olev kaval papp õpetab, et laske zombisid pähe kulutavad need ikka pidemete kaupa tina elukate sisikonna suunas, imestama paneb ka fakt, et kõigis zombifilmides puudub miskipärast automaatidel nupp millega saaks püssi valangult üksiklaskudele. Mingit elementaarset taktikat/loogikat pole meeste liikumises aga mõtet üldse otsida, näiteks selle asemel, et ette luurele saadetud sõdurile katet teha koguneti hoopis trepi kaugemasse serva troppi.

Lõpp läks õnneks siiski pisut paremaks, mulle esiteks meeldis see zombi kui deemon konseptsioon. Teiseks tuli ka väike twist sündmustesse. Samas pimedas katusekambris tuhnimine tundus liiga ülemäärane esimese osa kordamine, teist korda sama nipp ei tahtnud enam töötada ning eelkäjaga võrdne ehmatuskoht jäi tulemata. 4/10

Kommentaare ei ole: