Multimeediaformaadid - need on imelihtsad

Kirjutasin selle teksti (okei, suuremas osas tõlkisin netis olevast materjalist) algselt Kuutõrvaja tarbeks. Aga kuna filmisõbrad sinna saidile vaevalt, et eriti tihti satuvad, siis otsustasin selle ka blogisse kleepida. Teksti kirjutamise tingis asjaolu, et tänapäeval on kolme- (ja ka nelja-)täheliste (või numbriliste) nimedega formaatide lõputu nimekiri endalgi üle pea kasvamas. MPGd, MPG2'ed, 264jad ja tont teab mis veel kipuvad kergesti keele sõlme ajama ning omavahel ära vahetuma. Seega järgnevalt väike spikker  mis loodetavasti aitab digivideo maailmas paremini orienteeruda, (mind vähemalt on see küll suutnud juba korduvalt abistada).

Video koodekid
DivX/Xvid
Kõige standardsem ja enimlevinud koodek. Suurem osa p2p võrkudes jagatavatest videotest kasutavad seda. Algne DivX koodek (kuni versioonini 3) olid lahtimurtud Microsofti MPEG4 koodeki koopiad, kuid alates versioonist 4.0 on DivX ja selle vabavaraline haru Xvid MPEG-4 standardi 2. osa iseseisvad ja originaalsed realisatsioonid. Mõlemad koodekid on väga laialt levinud ja DivX on tihti toetatud ka DVD mängijate riistvaras, kuid sarnasuste tõttu võib isegi DivX markeeringuga DVD mängija toetada ka Xvid koodekit. Video kokku- ja lahtipakkimine käib kiirelt ning pakkimise-kvaliteedi suhe on hea. Pildi pakkimine tähendab siiski kvaliteedi kadu, kuid paljud leiavad, et väikesed kaod kvaliteedis on kompenseeritud väiksema failimahuga.

H.x/MPEG-4 AVC
MPEG-4 standardi 10. osas (Advanced Video Codec, AVC) kirjeldatud kodeering. H.264 on tänapäeval levinuim riistvaraliselt toetatud kõrgkvaliteetne videokodeering. Selle standardi tuntuim tasuta realisatsioon on x264. H.264 annab märksa detailsema pildi, kui sama failimahuga DivX (või siis silnähtavalt väiksem failisuurus sama pildikvalideediga), kuid nii kodeerimine kui dekodeerimine on oluliselt ressursinõudlikum, mistõttu paljudesse videokaartidesse ja isegi protsessoritesse (nt Inteli Atom) on sisseehitatud riistvaraline tugi. DVD meedia konverteerimisel sellesse vormingusse tagab väiksema faili suuruse sama kvaliteediga. Kodeerimine võib võtta kordi kauem kui DivX puhul. Vanemad arvutid võivad selle formaadi dekodeerimisel hätta jääda. Formaadi miinuseks on ka asjaolu, et riistvaraline tugi on veel vähestel elektroonikaseadmetel.

MPEG2 DVD videomaterjali pakkimiseks kasutatav kodeering ja samanimeline standard. Pakkimise ja pildikvaliteedi suhe on tänapäeval ebaefektiivne, kuid omal ajal põhjendatud väikese jõudlusega riistvara tõttu, mis pidi selle kokku-lahtipakkimisega hakkama saama. Tänu sellele kasutavad paljud vanemad kaamerad ja seadmed just seda kodeeringut. Ühtlasi on tegemist ühe kõige universaalsema kodeeringuga.

Audio koodekid
MP3
Praeguseks peaksid kõik teadlikud olema MP3 (MPEG2 layer 3) kodeeringust - universaalne standard heli pakkimiseks. Pakkimise tase on väga hea (olenevalt kvaliteedist - bitrate) ja mängitav praktiliselt iga seadmega, millel heliväljund olemas. Selle formaadi peamiseks puuduseks on see, et ta on limiteeritud kahe kanaliga (stereo).

AC3
Tuntud ka kui Dolby Digital (DD). AC3 on mitme kanaliline audio kodeering, mida kasutavad enamus DVDd. Ta pole pakitud mitte samahästi kui MP3 (mistõttu failid on suuremad), kuid on tunduvalt parema kvaliteediga ja võimeline 5.1 surround heliks. Kvaliteetsemad video tõmmised hoiavad sageli originaalse 5.1 AC3 heliriba puutumatuna.

AACAdvanced Audio Coding on MP3 järglane. Tegemist on Apple poolt vaikimisi kasutatava helikodeeringuga iPod, iTouch ja iPhone seadmetes. Tehniliselt on see mitmeti parem kui MP3. Peamiselt leiab seda vaid MPEG4 failidest, mis on kodeeritud spetsiaalselt iPodi tarvis.

FLAC
Free Lossless Audio Codec - täpselt see, mida nimi ütleb - avatud lähtekoodiga kadudeta heliformaat. Standard, mis pakib CD plaadi heli kadudeta. Üldjuhul sellega filmides olevat heli ei pakita, kuid sageli leidub kõrgkvaliteedilisi helifaile just selles kodeeringus.
Konteinerid

Konteinerid
AVI
Audio Vidoe Interleaved - pikajaline standard arvutis kasutatavate videofailide pakkimisel. Kuigi tehniliselt on ta võimeline hoidma igat koodekit, kasutatakse seda enim DivX/Xvid video tarbeks koos MP3 või AC3 heliga. Konteineri ainukeseks miinuseks on see, et ta suudab endas hoida ainult heli ja pilti, kuid mitte subtiitreid. Seetõttu käivad subtiitrid videomaterjaliga failidena kaasas.

MKV
Matroska - suhteliselt uut tüüpi konteiner, mis loodud AVI piirangutest üle saamiseks. See suudab hoida mitmeid audio ja subtiitrite radu, samuti peatükke ja lihtsamaid menüü-elemente. MKV suudab endas hoida mistahes heli või video kodeeringut. Enim kasutatakse selleks puhuks H.264 video-, ning AAC ja AC3 heli jaoks.

VOB
Video Object - konteineriformaat, mis kasutusel juba DVD algusaegadest. Harva näeb VOB formaati mujal kui DVD plaadil. Kui avada DVD plaadil VIDEO_TS kaust, siis seal enamuses vaid need failid ongi - nemad hoiavadki endas heli, video, subtiirite ja menüüde infot.

MPEG4
Veel üks alternatiiv AVI konteinerile. Apple kasutab seda enda iPod/iPhone seadmetes. Faili puhul kasutatakse .mp4 laiendit ning see sisaldab H.264 videot koos AAC heliga.
Subtiitrite formaadid

Subtiitrite formaadid
SRT
Sub Rip Text - Tekstiridadega formaat, kus iga subtiitri kohta oma ajakood. Need ütlevad video mängijale kuna tuleks vastavat rida näidata. Tegemist on kõige populaarsema soft-sub formaadiga (mitte permanentselt kirjutatud videosse), ja seda saab lisada MKV konteinerisse või hoida filmi juures eraldi .srt failina. SRT peamine eelis SUB ees on see, et nad kasutavad reaalset ajaarvestust... tund/minut/sekund/millisekundid. Kui mingi tiiter on nihkes, saab selle käsitsi hõlpsasti ära muuta.

Näide:
1 00:02:17,440 --> 00:02:20,375 See on kahe realine esimene tiiter.
2 00:02:20,476 --> 00:02:22,501 See on teine tiiter.

SSA
SubStation Alpha on kaugemale arendatud tekstil baseeruv subtiitrite formaat. See võimaldab värve, formaati jms. seadistada. Kuigi tehniliselt võimekam, ei osutunud see nii populaarseks kui SRT/SUB, sest omab vähem tuge raud- ja tarkvaraliste mängijate seas.

IDX/SUB VOBsub.
DVD filmidel kuvatavad subtiitrid on salvestatud kui pildifailid, mida teatud aegadel ekraanile kuvatakse. VOBsub teeb neist piltidest ja ajakoodidest tõmmise ja salvestab nad eraldi .sub ja .idx failidesse. Paljud tarkvaralised video mängijad suudavad taasesitada sub/idx faile, mis on lisatud MKV konteinerisse või filmiga samas kaustas. Sellise subtiitri puhul on tegemist megadesse ulatuva failiga, mida pole võimalik käsitsi muuta.

SUB
Nagu ka SRT formaadil, on siingi tegemist tekstifailidega, kus rida varustatud kahe numbriga. Mõlemad numbrid on videokaadri (freim) numbrid. Esimese freimi järgi kuvatakse tiiter, teise järgi eemaldatakse ekraanilt.

Näide:
{0}{114}See on kahe realine|esimene tiiter.
{129}{160}See on teine tiiter.

PS: Kõiki eelnimetatud formaate kustutakse softsubideks. On olemas ka hardsub: Videopildi sisse "kõrvetatud" tiitrid, mida muuta ega eemaldada ei saa.

Vähem populaarsemad koodekid ja konteinerid
MPGOriginaalne MPEG1 konteiner audio/video kodeering. Tegemist on aegunud formaadiga, mis leiab tänapäeval kasutust pigem VCD (Video CD) puhul.

VCD/SVCD
Vanem video pakkimise (~1h VCD, ~40min SVCD) standard. Formaat oli populaarne hilistes 90nendate aasiamaades. Ülemaailset populaarsust ei kogunud ja kaugemale väga ei arenenud ka. Formaat kasutab vana MPEG1 heli ja video koodekeid, mille kvaliteet tänapäevaga võrreldes pole kiita. Selle formaadi kasutamine soovitatav vaid juhul, kui paremat kvaliteeti ei eksisteeri. Plussiks on asjaolu, et seda formaati toetavad tõenäoliselt kõik DVD mängijad. Väga madala resolutsiooni pärast (352x240 VCD, 352x480 SVCD) ja nõrga pakkimise tõttu tasuks seda formaati siiski vältida.
MOV
Apple poolt loodud Quicktime formaat.

RealMedia
RealNetworks konteiner formaat nende proprietary audio ja video koodeeringutele. Tüüpiliselt on failil .rm laiend. Selle formaadi tipphetk oli 90'ndate lõpp, kus seda kasutati internetis (madala kvaliteedilise) video striimimiseks. Peaaegu ükski hardware player ei toeta seda.

OGM
The Ogg Media konteiner - MKV alternatiiv ja konkurent. Sellel on praktiliselt identsed omadused. Paraku on tema populaarsus aja jooksul siiski vähenenud, tänu millele toetavad mängijad teda ka vähem. Tihti kasutati formaati Anime fännisubtiitrite tegijate poolt.

FLV
The Flash Video - konteiner, mis leidnud laialdast kasutust veebis videote striimimisel. Youtube ja DailyMotion kasutavad ka seda formaati. Faili laiendiks on .flv. Üldjuhul hoitakse selles formaadis madala resolutsiooniga videoklippe..

WMV
Microsoft Windows Media Video. Seda konteinerit kasutab eksklusiivselt Microsoft, koos nende proprietary audio ja video kodeeringutega. Paraku töötab see formaat probleemideta vaid Windowsi masinatel, mistõttu välditakse seda hardware palyerites.

DTS
Audio kodeering, mis on võistleb AC3'ega. Tehniliselt võimekam kui AC3, kuid erinevust tavakasutaja ei taju. DTS rajad on enamasti lisatud suure-eelarveliste filmide DVD reliisidele.