Pisikese kõrvalrolli teeb filmis ka Lee. Peab ütlema, et konkureeriva okultistliku kola koguja roll sobis talle suurepäraselt. On ju teada fakt, et mees ka päriselus meeletu sedalaadi kirjanduse fänn ning omab isklikus raamatukogus üle kümne tuhande erineva müstilise raamatu. Ega Cushing ka nüüd paha pole. Vanaldase vaevatud ning müstiliste jõududega võitleva teadmamehe roll on ikkagi ta leivanumber.
Atmosfäär on filmil samuti neetult mõnus. Kõik need hämarad antiikkola ning keelatud kirjandust täis kabinetid ning odavate üürimajade tolmused koridorid piitsutasid vähemalt minu fantaasia küll täistuuridel käima. Pisispoiler : Ühes veidras unenäos näeb Cushingut isegi vene ruletti mängimas ja puha.
Samas tõmbas mage ja veniv lõpp kogu filmi kestel kasvatatud pingele vee peale. Peamine muljerikkuja oli seal Markii kolp. Täpsemalt selle liiga pikk eksponeerimine algeliste eriefektide saatel. Alguses piisas kõigile vaid pealuu ebamaisest kohalviibimisest, et mingid mustad asjad sündima hakkaksid ning hullumeelsus enda raske käe peategelaste silmadele vajutaks. Siis aga leidsid autorid, et ei - peab rohkem vinti üle keerama ning pealuu pandi lisaks lendama ning majakana plinkima. Esialgu ajas tema sedalaadne jantlik sündmuste pööre naeru peale. Algsest lõbususest sai aga kiirelt igavus. Pettumust kasvatas lisaks korraliku puändi puudumine. Õõvalugu tuleb minu arust jutustada nagu anekdooti - elavalt ning lõppu peab tulema üks hoogne twist. Amicuse filmides tundub pidevalt, et õhustiku ja pinge kasvatamine on paigas, kuid lõpus kukub kogu hästi laotud lugu kokku ning muutub mingiks naeruväärseks iseenda paroodiaks. 6/10
2 kommentaari:
Ilmselt ei vedanud hea autori lühijutt täispikka filmi välja..?
Paistab sedasi jah.
Postita kommentaar