Insener Garini Hüperboloid / Giperboloid inzhenera Garina (1965)

Udune Petrograad, varemed, kusagil keldris tasase vuhinaga töötav aparaat, mis muudab maailma saatust. Mees, geenius ja unistaja, kel polnud sellel maal midagi teha, maailm pulss lõi mujal, ja ta hülgas selle pisikese ja tühise paigakese, läks heitma kõiksusele väljakutset. See on lugu ühe tahtekindla mehe katsest vormida maailma oma näo järgi (ulmekirjanduse baas). On aasta 1925 ja proffessor Mantsev leiutab relva nimega huperboloid - peeglitest ja paraboolidest koosneva laserilaadse surmakiire seadeldise mis läbistab kõiki tuntud materjale teemantist-lahingulaevani. Kuid, Garin, noor avantüristist insener saab antud leiutise enda valdusse ning selle abil plaanib ta hakata valitsema kogu maailma. Tegemist pole tavalise Bondi klassi kurja geeniusega kelle plaanid piirduvad vaid superrelva omandamise ja sellega vehkimisega (üldse Bondiga võrdlus oleks kohatu, Shelga on samapalju Bond kui Garin tavaline sadadest filmidest tuttav kuri geenius). Garin kavandab nimelt puurida vaikse ookeani saarele rajatud baasis sahti sügaval maakooreall asuva oliviinikihini mis vastavalt proffessor Mantsevi infole on puhtast sulakullast. Kulda kavatseb ta, aga müüa maailma suurimates sadamates hinnaga: kilo - 2.5$. Purustanud nõnda maailma majanduse plaanib insener tekkinud kaoses hõlpsalt enda superrrelvaga kehtestada kogu maailma hõlmava ühtse korra. Relva soovivad aga peale garini endale saada veel keemiatöösturist miljardär Rolling ja nõukogude agent? Shelga. Insener Garini nimi tundub seostuvat enamusel inimestel hoopis ühe Vennaskonna populaarse samanimelise looga ning kui räägin raamatust imestatakse alati siiralt ,et selline asi ka olemas (veelvähem teatakse filmi). Võin uhkusega igaljuhul teatada ,et olen suutnud vähemalt kolm inimest, nendehulgas ka Blondi, seda raamatut lugema meelitada. Film põhineb niisiis Tööliste ja talupoegade krahv'i A. N. Tolstoi 1926-1927 kirjutatu romaanil Insener Garini hüperboloid Tegemist on teosega mis koos sama autori Aeliitaga olevat väidetavalt pannud aluse nõukogude teaduslik-ilukirjanduslikule fantastikale ja tõmbas paika selle hiljem väljakujunenud jooned. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu. Garin on täielikult amoraalne kuju, kes püstitatud eesmärkide saavutamise nimel ei põrku tagasi ükskõik milliste vahendite kasutamisest, olgu need siis kas majanduslikud, poliitilised või tehnilised. Ometigi on ta mingil põhjusel sümpaatsem kõigist teistest tegelasest - ka positiivse kangelasena mõeldud Shelgast kes pigem tundub kohati lausa vastumeelne. Raamat on Minu silmis kindel kultusteos. Lugesin seda esimest korda 4 või 5 klassis ja tookord mõjus lugu rabavalt ja Garinist sai mulle lausa eeskuju - soovisin ka hävitada USA laevastikke, purustada vana maailmakorra ja ehitada kesk vaikset ookeanit futuristlikke losse-kindlusi. Tolstoi annab paljastava pildi ka kõiksuguste kapitalistlike monopolide, kompaniide ja aktsiaseltside tegevuse hiiglaslikust ulatusest, sellest, kuidas nad valmistavad ette uut maailmasõda, mille eesmärgiks on käputäie finantsmagnaatide diktatuuri kehtestamine. Firma «Anilin-Rolling» on välja sirutanud oma kombitsad üle kogu Euroopa, tuues endaga kaasa hävingu ja laose. Kirjaniku poolt kaheksakümmne aasta eest maalitud pilt meenutab paljudes joontes tänapäeva kapitalistlikku Euroopat, mille võimumehed on dollarite eest reetnud oma rahvaste huve (mis esimene samm cyberpungist tuttavale ainult korporatsioonide valitsetud maailmani). Garin oli tal algselt kolmeköitelise epopöana plaanitud. Tolstoi avaldas isegi ajakirja «Krasnaja nov» 1927. aasta 2s numbris jutu (väidetavalt pea võimatu kättesaada) «Garin-diktator», mis oli romaani lõpu teine versioon. «Insener Garini hüperboloid» on põhiliselt plaanitud esimene köide, kuhu on lisatud toormaterjali järgedest. Igaljuhul tundus ka mulle raamatu lõpp hea, aga liiga kiiruga justkui juurde leiutatud ning Shelga võit pisut kunstlik. Kuigi mõnesmõttes isegi loogiline, Shelga säästmine oli Garini arvatavasti suurim viga, aga viga mida tuli tõenäoliselt teha ,et raamat venemaal noil aastatel ilmuda võiks. Kuskilt olen lugenud ,et (ei ole kindel selle fakti tõesuses ega oska viidata allikale) seltsimees Stalinile olevat Insener Garini raamat väga meeldinud. Huvitaks kumb siis teda rohkem köitis - kas Insener Garini kuju või lõpus algav maailmarevolutsioon millele Garin tahtmatult nii suuresti teed sillutas. Raamatu kohta soovitan lugeda veel lisainfot baasist kust ma osa ülalolevaid häid lauseid ja mõtteid ka röövisin - siirad vabandused, need läksid igaljuhul täielikult kokku ka minuomadega. Kui nüüd viimaks pisut ka filmist rääkida siis selle vaatamist olen plaaninud juba rohkem kui aasta. Alguses ei olnud aga antud teost kuskilt saada, lõpuks õnnestus p2p vahendusel isegi hankida kuid seejärel ei leidnud ingliskeelset tõlkefaili (hädakisa postitus sellel teemal). Viimaks kui olin juba suhteliselt loobumas tuli ootamatult appi Trash kes antud dvd enda keldri tolmustelt riiulitelt üles otsis ja mulle edastas. Suured tänud igaljuhul talle. Film ise meeldis mulle väga, kogu asjal on siiski ka üks väga suur miinus. Nimelt üritatakse väga lühikesse aega (96minutisse) mahutada ära romaani üsnagi tihedaid sündmusi ja züzeekäike. Tund ja pool on pigem sobiv formaat ühe novelli alusel filmi tegemiseks ja niivõrd mahuka romaani puhul on väga selgelt näha ,et paljutki on kiirustades äranäidatud. Lõpus kui lint juba hakkas lõppema on mõned olulised asjad esile toodud üldse tummfilmilaadsete vahetekstidega. Raamatut mitte lugenud inimesel on arvatavasti tegevust raske jälgida ning võib lausa igav hakata, aga olles romaani lugenud on elamus usun garanteeritud. Kõik olulised stseenid on olemas ja võibolla ainuke mida oleks veel lisaks igatsenud oleks olnud jahtlaeva Arizonaga piraatide mängimine. Viimase laeva kaptenit näidatakse ka ainult päris lõpus ja vilksamisi. Muud meeldejäänud kohad on aga olemas ja väga lahedalt tehtud. Näiteks katsetused Petrograadis, garini ja hüperboloidi rünnak pariisis, reis siberisse, keemilinnaku häving ja Zoya ning poisikese duell maailma võimsaimate relvade abil. Garini ja USA laevastiku vaheline võitlus oli küll isegi tolle aja kohta liiga odavate effektidega tehtud aga lõpp kuidas Garin enda kättetööd (põlevat horisonti) silmitseb ja siis ringutab ja Rollingule ettepaneku teeb hommikust süüa ja shampus avada on jällegi väga muhe. Tegelastest võib öelda ,et Shelga on nagu raamatuski, kandiline ja napisõnaline nõukogude inimene. Tarashkin aga jällegi täielik kloun, eriti muhe on see stseeb kuidas ta keldrilaborist leitud suvalisele jublakale (püriidiküünlale) tule otsa paneb, röökima hakkab ja pärast imestab ,et polnudki dünamiit. Peategelane Garin ise on väga õnnestunud tegelane nagu ka Zoya - kes on just selline usutav uskumatult võimu ja kuulsuse järele tohutult ahne naine. Mustvalge stiil on ka väga kena, värvide puudumine peidab kindlasti siin paljusid odavaid kohmakaid taustu ja effekte ning muudab sedavõrd filmi paremaks. Ka on siin kasutatud mõnusalt ära varjude-valguste mängu ehk siis asja milles on mustvalge film ületamatu värvilise kõrval. Kahjuks jäi ära ka Shelga hüüatus lõpus 'Seltsimehed, minu käes on võimas revolutsioonirelv, hüperboloid!'. Kirjutada võiks veel pikalt aga aitab ka, pikki postitusi ei viitsivat pealegi väidetavalt keegi enam lugeda. Nüüd olevat kombeks kiirelt 2-3 rida ja mõni pilt juurde ning valmis. Ja see ka ,et KURAT! dvd peale võiks pilte ikka lahtiselt ka panna ,et saaks neid kohe blogisse sikutada, antud dvd'l olid pildid nii pisikesed ja üheks pikaks videoks kokku sulatatud nii ,et targem oli juba ise neid välja võtta. Linkidest: RUSCICO'l tuleb kindlasti silma veel peal hoida ning nende poolt pakutut uurida. Aleksei Tolstoist saab lugeda veel lisa wikipediast muidugi. Kaks uut maailmakorda kehtestada soovivat meest - Esimene kommunistlikku teine diktaatorlikku. Romantiline liin on ka täiesti tugevalt omal kohal olemas 10/10