The League of Extraordinary Gentlemen

Paljud mu lugejad on kindlasti vaadanud 2003 aasta filmi The League of Extraordinary Gentleme (mis mulle ei meeldinud) nii ,et ütlen kohe alguses ja esimesena ära. Koomiks on täiesti midagi muud kui film. Ei imesta ,et Alan Moore viimaks end kogu sellest kinovärgist distantseeris.

Vahe pole küll nii märgatav kui oli näiteks Hollywoodi I roboti ja Asimovi I robotiga. Kuid see on ikkagi suur. Näiteks ei ürita Professor Moriarty ehitada Arktikasse mitte baasi vaid hoopis võidurelvastub koos Fu Mancuga õhulaevade vallas, Allan Quatermain ei saa surma, marslased ründavad ootamatult Londonit ning ma parem ei hakka rääkima mis lõpp nähtamatule mehele osaks saab. Ütleks vaid niipalju ,et filmis sellist asja juba ei näe. Paar tegelased nagu Tom Sawyer ja Dorian Gray puuduvad seejuures sootuks – mis on väga hea sest mõlemad olid suhteliselt jõledad kasutud isikud kelledele filmis minuarvates õiget rakendust ei suudetud leida. Küllap oli Sawyeri tegelaskuju lihtsalt selleks juurde sokutatud ,et Ameerika vaatajad saaksid rohkem äratundmisrõõmu. Kui filmis mind üldiselt kõige nende raamatutegelaste ühte patta kokku keeramine häiris siis koomiksis on see kuidagi mõnusam. Äratundmisrõõmu on palju ja lisaks varem mainitutele on seal veel näiteks Professor Cavor, Holmes, Dr. Moreau ja veel palju teisi kelledest enamusi mainiti vaid mõne reaga. Varajases ulmekirjanduses on Moore tundub väga kodus.

Seda tuleb aga küll tunnistada ,et kapten Nemo on koomiksis sama harjumatu välimuse ja ebaloogilise käitumisega kui ta oli filmis - ehk törtsu süngem, vähem häirivam ning mitte kasvult päkapikk. Kuid siiani ei suuda ma mõista kuidas suur inglaste vihkaja, mees kes lubas mitte kunagi enda jalga enam maapeale tõsta sammub nüüd rahumeeli mööda Thamesi kallast ja töötab briti võimude heaks. No ei võta minu pea seda kinni. Ju olen lihtsalt väiksena Jules Verne 20 000 ljööd veel all liiga palju lugenud ning nõnda on mu peasisse liiga erinev kujutluspilt Nemost ka kinnistunud. Kokkuvõtteks mõnus aurupunk koos ohtra seksi ja vägivallaga. Kordades parem kui kehvapoolne filmiversioon. Lugesin praegu läbi Volume 1 ja 2. Vahepealse lisa the Black Dossier jätan vahele sest see olevat kidur kuid hetkel töös olev Volume III tõotavat tulla sama mõnus kui kaks esimest. Eks näeb. Holmesi ja Moriarty kähmlust vaadates, mis korra tagasivaatena läbi vilksatas, tuli pähe mõte ,et kaks oma aja geniaalsemat tegelast ja suuremat härrasmeest tervel Briti saarel ning kui isegi nemad ei suuda erimeelsusi puhtalt sõnade tasandil lahendada ja peavad hakkama lihtsalt molli kütma siis mis lootust üldse võiks selleks teistel olla. Arvestades päästetud poisile kulutatud aega ning tema poolt öeldud sõnu on tõenäoline ,et teda võib kunagi vanemana koomiksis veelgi kohata.
Ehk astub tulevastes seeriates esile ka põgusalt mainitud der luftpiraten captain Mors koos oma tähtedevahelise laevaga.