Uute filmidega on alati see häda ,et kui viimaks vaadatud saan on nooremad ja nobedamad jõudnud sellest juba iiveldama ajavalt palju kirjutada. Ja seejuures ka väga hästi ja põhjalikult kirjutada nii ,et tuleb märksa rohkem kui tavaliselt pingutada ,et mitte juba öeldut korrata. Teine häda on selles ,et pilte on napilt saada, armastan väga filmidest ise screene välja võtta ning netist neid virutada tundub igav (pealegi on ringluses tavaliselt ühed ja samad fotod). Nii lööngi sageli käega ja teen posti hoopis mõnest vanemast ja vähemtuntud teisest. Bastarditega mõtlesin aga erandi teha ja paar rida siiski kirja panna kuna tegemist oli väga kvaliteetse meelelahutusega.
Üks peamine tegur mis minuarvates Tarantino filmid heaks teeb on nende etteaimamatus. Paljude teiste lavastajate filmidega on ju kohe selge ,et Loll Ivan saab pool kuningriiki, tüdruk lõpuks poeb ikkagi tolle kuti voodisse kellega alguses tülitsesid ja kui läbitümitatud superkangelane ikka poleks tõuseb ta ikka püsti jne. Lõpuks see mis loeb on puhtalt jutustamisoskus sest narratiiv ise on tuttav. Tarantino aga ei karda tegelasele ka malakat anda ja aegajalt neid keset filmi ning mitte kõige kaunimatel meetoditel likvideerida. Samuti ei ole tal ajaloo ees erilist aukartust ning võib selle vajadusel täiesti pea peale keerata.
Kõigil neil kes pole filmi veel vaadanud soovitan selle eksitavat trailerit vältida (mis sisaldab paar filmis mitte leiduvat kohta). Muidu võib jääda veel vale mulje ,et tegemist on tõsise möllufilmiga kus natse vahetpidamata tapetakse. Tegelikult on tõprad ikka eelkõike üks korralik must komöödia ja kuigi Tarantino laseb paar korda mõne natsi skalpeerida või ta pea pesapallikurikaga lömmi lüüa on see üldisemas plaanis üsna verevaene. Muide filmi esimene pool on veidi veniv kus hoogu vähe. Kuid õnneks toimub kuskil kespaigus keldribaari stseenist alates tõsine pööre ja sealt järgnev on juba puhas kuld mis iga hetkega läheb ainult paremaks.
Nagu oodata oligi käis kinopublik taas korralikult närvidele. Täpsemalt tegid seda kamp eitesid kes külajutte rääkisid ning omaette naerda möirgasid. Küllap mingid Pitti fännid sest nimetatu ekraanile ilmumisel läksid nad korduvalt märjaks st möla tempo ja hääletoon tõusis märgatavalt. Olin mitu korda kahevahel ,et kas peaksin püsti tõusma ja hakkama üle saali lõugama või ei. Tundus kuidagi imelik seda teha ja jutuvada oli ka nii pooles vinnas ,et vahepeal ei kostnud üldse ja siis jälle oli selgelt kuulda. Hiljem mõtlesin ,et oleks ikka pidanud.
Mõnus ja kõrge meelelahutusliku väärtusega film. Korralik pealetööpäevane huumoripomm.
8/10
Postitused
Uute filmidega on alati see häda ,et kui viimaks vaadatud saan on nooremad ja nobedamad jõudnud sellest juba iiveldama ajavalt palju kirjutada. Ja seejuures ka väga hästi ja põhjalikult kirjutada nii ,et tuleb märksa rohkem kui tavaliselt pingutada ,et mitte juba öeldut korrata. Teine häda on selles ,et pilte on napilt saada, armastan väga filmidest ise screene välja võtta ning netist neid virutada tundub igav (pealegi on ringluses tavaliselt ühed ja samad fotod). Nii lööngi sageli käega ja teen posti hoopis mõnest vanemast ja vähemtuntud teisest. Bastarditega mõtlesin aga erandi teha ja paar rida siiski kirja panna kuna tegemist oli väga kvaliteetse meelelahutusega.
Üks peamine tegur mis minuarvates Tarantino filmid heaks teeb on nende etteaimamatus. Paljude teiste lavastajate filmidega on ju kohe selge ,et Loll Ivan saab pool kuningriiki, tüdruk lõpuks poeb ikkagi tolle kuti voodisse kellega alguses tülitsesid ja kui läbitümitatud superkangelane ikka poleks tõuseb ta ikka püsti jne. Lõpuks see mis loeb on puhtalt jutustamisoskus sest narratiiv ise on tuttav. Tarantino aga ei karda tegelasele ka malakat anda ja aegajalt neid keset filmi ning mitte kõige kaunimatel meetoditel likvideerida. Samuti ei ole tal ajaloo ees erilist aukartust ning võib selle vajadusel täiesti pea peale keerata.
Kõigil neil kes pole filmi veel vaadanud soovitan selle eksitavat trailerit vältida (mis sisaldab paar filmis mitte leiduvat kohta). Muidu võib jääda veel vale mulje ,et tegemist on tõsise möllufilmiga kus natse vahetpidamata tapetakse. Tegelikult on tõprad ikka eelkõike üks korralik must komöödia ja kuigi Tarantino laseb paar korda mõne natsi skalpeerida või ta pea pesapallikurikaga lömmi lüüa on see üldisemas plaanis üsna verevaene. Muide filmi esimene pool on veidi veniv kus hoogu vähe. Kuid õnneks toimub kuskil kespaigus keldribaari stseenist alates tõsine pööre ja sealt järgnev on juba puhas kuld mis iga hetkega läheb ainult paremaks.
Nagu oodata oligi käis kinopublik taas korralikult närvidele. Täpsemalt tegid seda kamp eitesid kes külajutte rääkisid ning omaette naerda möirgasid. Küllap mingid Pitti fännid sest nimetatu ekraanile ilmumisel läksid nad korduvalt märjaks st möla tempo ja hääletoon tõusis märgatavalt. Olin mitu korda kahevahel ,et kas peaksin püsti tõusma ja hakkama üle saali lõugama või ei. Tundus kuidagi imelik seda teha ja jutuvada oli ka nii pooles vinnas ,et vahepeal ei kostnud üldse ja siis jälle oli selgelt kuulda. Hiljem mõtlesin ,et oleks ikka pidanud.
Mõnus ja kõrge meelelahutusliku väärtusega film. Korralik pealetööpäevane huumoripomm. 8/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar