From Beyond (1986)

“Mida me teame,” ta ütles, “maailmast ja universumist meie ümber? Meie võimalused ümbritseva nägemiseks on absurdselt vähesed, ning arusaamad ümbritsevatest objektidest lõpmatult kitsad. Me näeme kõike nii, nagu me oleme loodud seda nägema, ega saa aru nende tõelisest loomusest. Viie nõdra meele abil teeskleme piiritult keerulise ümbritseva maailmakorra mõistmist, ent teised olendid, avaramate, tugevamate, või teistsuguste meeltega ei pruugi mitte ainult näha seda, mida meie näeme, väga erinevalt, vaid näha ja õppida tundma terveid mateeria, energia ja elu maailmu, mis lebavad käeulatuses, ent ei ole meile omaste meeleelunditega kuidagi tajutavad. Ma olen alati arvanud, et sellised võõrad, liigipääsmatud maailmad eksisteerivad meile väga lähedal, ja nüüd ma usun, et olen leidnud viisi barjääride murdmiseks.

Originaalses Lovecrafti loos saab nimetu peategelane küllakutse oma sõbralt Crawford Tillinghastilt kes põleb soovist demonstreerida mingit müstilist seadeldist. Kohapeal selgub, et turske teadur on justkui üleöö vananenud ja muutunud kõhnaks värisevate kätega inimvareks. Masin kujutab endast aga violetses säras hõõguvat elektriseadet mis võimaldab mingitlaadi resoneerimisega läbi kolmanda silma tajuda tavameeltele nähtamatutel sagedustel kummalisi eluvorme. Noh selgub muidugi, et lisaks nägemisele avab masin ukse teise dimensiooni. Tervet lugu saab edasi lugeda siit lingilt, see on hea lühike ning jõuab kenasti ~10 minutiga enne filmi kallale asumist läbi lugeda.

Stuart Gordon ja Brian Yuzna on võtnud sellest loost välja vaid üld põhimõtte ehk Tillinghasti ja tema masina. Toonud loo neile omaselt tänapäeva, lisanud hulk tegelasi nagu Jeffrey Comsi mängitud assistendi, seksika ja ebatervelt uudishimuliku naisdoktori, neegrist musklimehe ning suure hulga kummikoletisi ja seksuaalse alatooni. Ühesõnaga teinud üldjoontes sama mida aasta varasemas Re-Animatoris või hilisemas Dagonis.

Pean tunnistama, et mulle meeldis see Lovecrafti adaptsioon rohkemgi kui originaalne lühilugu, mind pani lausa imestama miks Yuzna selle üldse välja valis, on ju ka palju tuntumaid asju mida ekraniseerida kuid see selleks. Gore ja kummikollid on igaljuhul fantastilised, vana perverdi Tillinghasti üha vallatumaks muutuvad deformatsioonid meenutasid tugevalt Yuzna "Societi"t. Combs enda “avanenud” kolmanda silmaga Arhkami haiglas laibaosi (või mingeid operatsiooni jäätmeid) järamas oli ka meeldejääv stseen mis väärib eraldi äramärkimist. Kahetsen kokkuvõtteks nagu Trashgi, et 80nendatel hoo sisse saanud sedasorti õudusfilmide tegemine on tänapäevaks soiku jäänud ning uusi andekaid tegijaid pole rohkem peale tulnud. 8/10

Filmist on veel kirjutanud Trash, Xipe, Edasi ja lisaks võib soovitada ka ühte päris head väljamaa keelset ülevaadet mille leiab siit.