Postitused
Nimelt käisin just raamatupoes ning hinnad ajasid mind taas kord vihale. Mandi uus raamat 199 eeku, Hargla uus raamat üle 300 eegu ja Robert A. Heinleini "Kuu on karm armuke" istub endiselt riiulis 400-eeguse hinnasildiga (mille teeb eriti humoorikaks raamatu tutvustuses olev lause, et "Romaan aitas populariseerida kõnekäändu "Tasuta lõunaid ei ole"."). ühesõnaga, keskmine ulmeka hind kipub ikka päris jõudsalt 300~ raha kanti ronima. Võrdluseks näiteks Poul Andersoni "Taevarahvas", mis oli 100 lehte paksem kui Heinlein, maksis 2008. aastal vaid 200 eeku. Kui see nali sama hooga jätkub, tuleb varsti viie raamatu ostuks 2000 krooni letti laduda, see on aga minu tagasihoidliku riigitöötaja palga juures liiga palju. Nii tulebki jääda ainult odavmüükidele või raamatukogule lootma ning mõne uue raamatu võib endale lubada ainult sünnipäevaks või mingiks suuremaks tähtpäevaks.
Sellises valguses tundub mulle küll, et poliitikud vajaksid endale hädasti mõningaid häid arvutimänge, nagu näiteks Transport või Pizza Tycoon, mille ilusate animatsioonide kaudu saaksid ehk neilegi keerulised ja rasketi arusaadavad loogikakonksud (mida kõrgem hind ,seda vähem ostetakse jne) ning majanduse põhitõed selgeks. Praegu tundub, et mehed saavad häid ideid pigem Mart Laari 93ndal aastal ostetud Civilizationist. Seal võib makse julgelt kergitada, kui linnadesse on palgatud rahva lõbustajaid või ehitatud uus colosseum, ning kirjaoskamatuse tase pole enam tähtis, kui tuumapomm ning aurumasin on leiutatud (raamatukogud võis samuti täielikult lammutada, et säästa ülalpidamiskulusid templite tarvis).
PS: Ei, ma tean, et see nutt&hala midagi ei muuda (laiutatakse käsi ja ei midagi rohkemat) ning sellist riigi kirumist on blog.tr-s ilma minutagi ääretasa täis, samas oli aga kops tõsiselt üle ühe teise elundi aetud. Muide, poest ostsin kaks raamatut siiski ära, esiteks ülalnimetatud "Surmakarva" ja teiseks allahinnatud kogumiku "Soome ulme", mis maksis 125 eeku, nii et ega kõik siin maailms nii ebasõbralik ja trööstitu ka pole. „Viljakat“ lugemisaastat!
16 kommentaari:
Seda et käisin ükspäev Kaubamaja Apollos. Seal on akna alla üks korv tekkinud, kus oli paar päris põnevat ingliskeelset teost (classic horrormovies, classic comicbooks) ja seal samal kõrval alusel Selle ilma väetid ja Pilet utoopiasse. Kõik alla 100 krooni. Mine vaata järgi.
Ingliskeelne ulme on odavam ja seda saab ka välismaalt ja võrgust osta, nii et selles osas lööb maksutõus kõige valusamalt kohalikke kirjastajaid. Muidu nõus - wtf, poliitnärakad. Meenutaks klassikuid: "Ära maksa riigi maksu, ära toida tõbrast paksu".
Nirti "Emohala" ostsid ikke ära ju ? Muuseas palun - ära hakka seda mulle msn-i kopipastema, eksole?
Aga minaostsin viimati T. Pratchetti "Vaibarahva" - 78 eeku( hind kuskil 97-98 aastal).
Apollo "säilivustähtaja ületanud" raamatute korv kõlab päris huvitavalt, pean uurima, aitäh :)
Mis puutub ingliskeelsesse ulmesse siis pean tunnistama, et kuigi ma loen seda heameelega eelistan esmajärjekorras ikka eestikeelseid raamatuid ja olen siiani püüdnud enamuse neist tasapisi ka omale hankida. Muide kirjastuste odavmüügid on ka head kohad kust saab päris palju head kraami sobiva hinnaga.
See Nirti raamat jäi ostamata, mis zanr ta üldse kuulub ja kas raamatu nimi ongi Emohala või ? Kõlab kahtlaselt.
Ma käisin eile poes ja jätsin sinna 759 krooni. Uus Hargla, Strossi "Accelerando" ja Merca nikuraamat. Vahest harva võib ikka lubada endale selliseid asju.
Lisaks tiksub ingliskeelseid netist 1-2 tükki kuus + koomiksid. Võib öelda, et toetan nii omamaist kui välismaist kultuuri päris kenasti.
A noh, kuna ma enam suuresti ei joo, siis ongi raha kohe üle.
Põhilised süüdlased on siiski pigem raamatupoed. Kui raamatupoe juurdehindlus on üle 50% ning samas teeb raamatupood kõikse vähem selle heaks, et raamatut müüa...
Või kuidas saab positiivseks pidada seda, et pood võtab vähe müüki (isegi edetabelis olevat raamatut), maksab alles nelja kuu pärast (praegu vist väikestele tegijatele veel hiljem), paigutab raamatu poes võimalikult viletsalt (kui see pole just kokaraamat või teletähekse elulugu) jne. Rääkimata sellest, et ükski raamatupood ei suuda sarju eksponeerida, et iagasuguse kirjastusepoolse reklaamikampaania eest röövib pood lisaraha... kuigi see on poe huvides ju kah.
Jah, poliitikud on muidugi tõprad, sest see käibemaksusoodustus oleks ju siiski võinud olla, aga peamine hinnatõus tuli 2008. a kevadel siiski masuga, kus poed vaatasid, et kasum jääb väikseks ning selle asemel, et püüda kuidagi efektiivsemalt müüa... selle asemel tõsteti kartellikokkuleppe alusel üleöö hindasid.
Jah, võibolla Varrak või Tänapäev või Pegasus on suutnud omale miskid eritingimused välja kaubelda, aga ülejäänutel on vaid kaks võimalust: olla tingimustega nõus või istuda kodus raamatupaki otsas.
Meenutuseks, et polnud just ammu, mil poe juurdehindlus oli vaid 25%, et kui pood maksis kirjastusele kuu aega pärast müükivõttu (ning maksis hoolimata müüdud kogustest).
Üldiselt tean, mida räägin, sest olen vahelduva eduga olnud erinevate kirjastuste juures ametis ja asjaline 1995. aastast alates. Selle aja jooksul kirjastused üha profimaks muutunud... raamatupoodidest on saanud aga miskid nõmedad säästukad.
Et siis hoopis tavaline äri eesti moodi - käive langes tõstame hinda. Ohjah
Asjalik kommentaar igaljuhul, sain jälle pisut targemaks.
Parajalt emo post ikka :D
Aga tõsi ta on - raamatud on kallid ning tahes-tahmata tuleb pilk pöörata võõrkeelsete ning välismaiste raamatute poole.
Väga asjalik kommentaar ka Ulmeguru poolt - nüüd olen minagi teadlik raamtupoodide vandenõust... Kuradi närakad.
Aga üks küsimus jäi... Kui raamatupoed eesti autoreid hirmkallilt müüa ning neile igal muul moel sitta keerata üritavad, siis mis põhjusel on ingliskeelne kirjandus nõnda odav? Tihtipeale isegi odavam kui raamatu peale märgitud "soovitatav jaehind." Kas see on puht-eestlaslik sitakeeramine või saavad nad neid raamatuid hädaabikorras suurte prügikottidena ning 5 eeku/kott?h
Guud point, Ove. Vist ei saa ainult poode süüdistada, eesti kirjastused on ikka ka ahned. Muidugi, tiraažid on väikesed ja kulud suured, aga näiteks trükikulud pole ju vähemalt viimase aastakümne jooksul tõusnud, pigem vastupidi.
Trükikulud on kallimaks läinud küll ja tiraažid on langenud. Kõva paugu on pannud ka raamatukogurahade kärpimine.
Inglisekeelne kirjandus pole ka odav. Ma väga harva ostan Tallinna/Tartu raamatupoodidest inglisekeelset kirjandust, sest Amazonist tuleb isegi koos postikuludega odavamalt kätte. (Ja Amazon pole veel see kõikse odavam koht.)
Inglisekeelsed trade paperbackid (noh need suures formaadis) on siinmail ka üldiselt 200–300 EEKu. Odavamad on n-ö mass market paperbackid, aga neid on siin vähe müügil ning ka neid saab wõrgust odavamalt. (Ja ega Eesti poed neid Amazoni hindadega sisse osta... ikka hulga odavamalt...)
Tunnistan ausalt, et mina ostan kõige lahtisema käega Eesti poodidest venekeelseid raamatuid, sest neil on hind enamvähem normaalne, aga ka nende puhul on hinnad tõusnud ja valik kokku kuivanud. Teisel kohal on eestikeelsed, aga seda rohkem patriotismist jne. Inglisekeelseid ostan ma siinmail väga vastumeelselt... ainult siis, kui on tegu miski illustreeritud kõvakaanelisega või kui pehmekaanelise hind jääb kuhugi 100–150 EEKu kanti. Muidugi on erandeid, aga selline on minu tüüpkäitumine.
Veel poodide ahnusest.
Eile rääkisin ühe leheloo asjus mitme kirjastajaga ning tuli välja, et see protsent on juba 65–70. Noh, et kui kirjastaja annab raamatu müüki 100 krooniga, siis poes on see 160–170 krooni.
Selle saja krooni sisse läheb siis paber, trükkimine, honorarid (autor, kunstnik, tõlkija) ja töötasud (keeletoimetaja, korrektor, küljendaja) ning reklaam... pluss muid segaseid väljaminekuid. Pood ainult müüb passiivselt.
Kui see pole piiritu ahnus, siis mis see on?
Jah, mitu tuttavat autorit on soigunud, et kuidas kirjastajad on tõprad jne. Vähemasti kaks neist läksid sõnadelt üle tegudele ning andsid ise oma raamatu välja. Tulemuseks järjekordne nutt ja hala, sest neid on väga raske müüa. Poed ei võta müüki, müükivõetud raamatud on kuhugi nurka ära peidetud jne. Ja need raamatud said isegi ilusad ja head, aga milline on enamus sellest isekirjastatud värgist. Igatahes need kaks tüüpi enam ise kirjasta, sest nägid ära, et milline jubedus see tegevus on. Ühel oli vist pärast ka miskeid probleeme maksuametiga... noh, et miskid paberid oskamatusest valesti täidetud jne.
Julgeksin vaielda. Otseselt juturaamatute trükiga pole ma küll isiklikult kokku puutunud, aga trükkimise kui sellisega küll ja küll. Üldiselt on trükiturul juba ammu nii tihe konkurents, et mingist hinnatõusust pole juttugi. Paber käib trükihinna sisse ja pole samuti kallimaks läinud. Ning kui raamatute kõrge hind tuleb ainult poodide ahnusest, miks siis Mele Pesti omakirjastuslik mate-raamat maksab samades poodides ainult saja krooni ringis? Mis veel kirjastuste kuludesse puutub, siis tõlkijad ja eriti toimetajad saavad sõna otseses mõttes sandikopikaid. Korrektuuri pole meil tänapäeval vist üldse kombeks lugeda, kuivõrd raamatud kubisevad trükivigadest. Autorid... mõnele menuautorile nagu Kivirähk ehk makstaksegi midagi arvestatavat, aga need teeniksid igal juhul kasumit, ka väiksema kaanehinna juures. Ma ütleks, et meie kirjastused ja poed on nagu ühe, khm... sepiku kaks kannikat.
Eks igaühel ole isiklikud kogemused... minu kogemus on, et iga paari kuu järel on trükikojal hinnakalkulatsioon pisut krõbedam.
Nõus, kirjastusi on igasuguseid. Poode kahjuks vaid kaks.
Mele Pesti raamatu hinnakujundust ei tea. On võimalik, et neil on rammus toetus... on võimalik, et tegid missioonist ning igasugune edasine kirjastustegevus pole plaanis... kõik on võimalik...
Kui kirjastus tahab tegutseda jätkusuutlikult, siis tuleb omada ülipaksu rahakotti, sest kirjastajal peab olema raha vähemalt aasta toodanguks ette, et järgmisel aastal hakkab ehk midagi tagasi tulema. Arved tuleb aga kohe maksta. Näiteks, kirjutad raamatupoele arve välja ja riik on kohe oma osaga saamal... reaalselt näed sa selle arve rahasid alles nelja kuu pärast... kui siiski...
Kui kirjastaja on raamatute tootmisse pannud n-raha, siis tahab ta seda kunagi ka tagasi. Jah, olen nõus, et honorarid võiksid paremad olla, aga ka see raha on mingi raha.
Minuarust on kirjastamise mittetulusus hästi näha tõsiasjas, et kuidas miskid investeerimispankurid kirjastusäri äriks ei pea... hoiavad eemale. Raamatukaubandus näikse tunduvat seksikam.
Põhiline probleem on muidugi selles, et eestlasi vähe ja lugemishuvilistel raha samuti vähe.
Kule see Civilisationi paralleel on õõvastavalt realistlik.
Ma ostan 80% soomest ja soomekeelsena kasutatute letist ning maksan 4-10 euri raamatust, harva 12.
Soome keeles tasub lugeda ainult soome omi raamatuid. Mingite ingliskeelsete asjade soomekeelset tõlget lugeda on perversne, tänu soomlaste kombele isegi nimed soomekeelseteks teha.
Postita kommentaar