Omaaegne Hollywoodi kassahitt. Tehtud "Kuningas
Saalomoni kaevanduse" autori H. Rider Haggardi raamatu järgi. Rahaga
pole silmnähtavalt kokku hoitud. Kümned fantastilised vaated Siberi
külmadele väljadele, koobastesse rajatud templitele jms on detailselt
ja väga kvaliteetselt maalitud. Kõige hämmastavam on asjajuures see, et
perspektiiv nii templite, kaljude, kujude jms puhul on hästi ja
usutavalt paigas. See on asi, mida paljud 50ndate ulmekad enam
miskipärast saavutada ei suutnud. Väga palju andis filmile lisaks
juurde see, et vaatasin Legend Films Productioni poolt värviliseks
muudetud ja parandatud versiooni. Tõsine
respect sealsele
rahvale, et nad on viitsinud tänapäeval, kui üldine suund on sittade
remake"ide vorpimisele, sellist tööd ette võtta. Värvivalikut samuti
ainult kiidaks. Kasutatud soojade pehmete toonidega on väga hästi
tabatud tolle ajastu vanade värvifilmide ja ajakirjade illustratsioonide
vaimu.
Sisu poolest üks korralik sõjaeelne
pulp-seiklus.
Teadlasehärrad panevad vanade märkmete alusel kokku ekspeditsiooni, et
leida kuskilt Siberi äärealadelt nooruse allikas. Lisaks allikale
avastatakse muidugi veel terve hästisäilinud kadunud MU või Atlantise
vaimus tsivilisatsioon, mida valitseb kuri käskijanna. Edasi hargneb
lugu üsna tuttavalt: valitsejanna armub kõrvuni ekspeditsiooni liidrisse
ja pakub talle poolt oma kuningriiki. Viimane ei taha aga loomulikult
midagi kuulda uskumatutest rikkustest, iidsetest salateadmistest ning
igavesest elust. Pigem kisub süda teda Siberist leitud neiu poole.
Sihuke asi ajab loomulikult kuninganna kopsu üle maksa, viimaseks
piisaks saab see, kui külatüdruk ta lihtsalt läbi sõimab. Nii otsustab
ta tüütu konkurendi jumalatele ohverdada. Järgneb hulk laheda
koreograafiaga paganate tantse, neiu otse ohvrialtarilt päästmine,
põgenemine mööda kokkulangevaid koopaid, nooruse allikani jõudmine,
kurja kuninganna surm jms - sisu poolest mingeid üllatusi just ei tule.
PS: Ma olen ikka ja alati imestanud nende
vanade
pulp-seikluste teadlaste põhimõtete (või nende puuduse)
üle. Reaalsed teadusemehed pidid sageli selleks, et kohalikku
suguharusse sisse sulada, laskma end munadeni nüri kivitükiga roppusi
täis tätoveerida, pidid kannatama malaaria ning nälja käes. Või sööma
putukaid ning abielluma külavanema koleda hambutu tütrega.
Seiklusjuttude maadeuurijate jalge ette asetatakse aga sinise äärega
alustassil linnade viisi hästisäilnud arheoloogilisi säilikuid,
kummalisi energiaid, uskumusi ja teadmisi. Ehk siis sülle on langenud
avastus, mis muudab Tutanhamoni haua leidmise tähtsuselt võrdseks mõne
nooleotsa väljakaevamisega pioneeride poolt. Nemad aga lihtsalt lasevad
laias kaares kõigele, hea veel, kui nad oma põgenemisega leitud
müstilist maailma üldse õhku ei lase (mida juhtubki päris sageli!). Ma
usun, et reaalselt ei julgeks ükski selline raamatust pärit seikleja
hiljem oma avastustega kelkida. Kolleegid võtaksid temalt suure
tõenäosusega nüri potikilluga skalbi sealsamas maha.
8/10
Muide,
"Shest" on tehtud 60ndatel ka kaks Hammeri remakei. "She" 1965 ja "The
Vengeance of She" 1967
Iljitši
lambikese sõbralik tuli Siberi onnis
Paganad
otsustavad valgetest meestest suppi keeta, kuid viimased arvavad, et
neile esitletakse üht uut põnevat ja väga eksootilist
sõbrunemisrituaali.
Valge mees
demonsteerib enda ülemlikkust käsivõitluses.
Surematu
kuninganna on valmis teadlase kingi suudlema, kuid viimane näitab üles
üksnes ükskõiksust.
Nii
kujutavad tõenäoliselt luteri usku olijad ette katoliiklikku kirikut
Ja sealset
liturgiat...
Tahaks päris
tõsiselt teada, kuidas nad ilma kompuutrite abita sedavõrd vingeid
efekte tegid.
Postitused
