Wings of Honneamise: Royal Space Force (1987)

Lugesin vahepeal läbi raamatu Tähemees mis kaasaegne versioon Juri Gagarini eluloost. Tahtsin lihtsalt teada palju siis reaalselt erinesid sündmused sellest mida mees oma memuaarides ise kirjutas. Üllatuseks ega väga ei erinenudki ja ühtegi vandenõud ei paljastatud. Autoriteks olnud Piers Bizony ja Jamie Doran pigem lükkasid usinalt mitmesuguseid levinud kuulujutte (nt, et Gagarin polnud esimene kosmoses) ümber, kui tõstsid üles uusi küsimusi ja agasid. Suurim erinevus 60nendate allikaga oli värvikus, igasuguseid pisidetaile oli lisatud päris ohtralt ja pikalt kirjeldati ka lennu käigus toimunud tehnilisi äpardusi. Näiteks kuidas esimene kosmonaut oleks peaaegu alla sadanud, sest aparatuurimoodul ei tulnud täielikult kapsli küljest lahti ning hakkas vastu seda kolksuma (Juri õnneks põlesid peatselt mooduleid ühendavad kaablid atmosfääri sisenedes läbi). Lisaks oli mulle uudne lugemine ka sangari hilisem saatus, ehk kuulsuse raske koorem koos alkoholismuse ja muude pahandustega.

Hakkasin peale seda otsima, et kas sel teemal mingi põhjalikum film ka tehtud on ning avastasin üllatuseks, et peale dokfilmide ja arhiivikaadrite rohkem midagi polegi. Vene kinotööstus, mis laialt tuntud enda hullumeelselt kallite filmiprojektide poolest, ei ole miskipärast tundunud vähimatki huvi Nõugkogude liidu ühe suurima saavutuse vastu (tähtsuselt on see arvan kuskil teise maailmasõja võidu ja pardli leiutamise vahepeal).

 

Ehk siis peale mõningast otsimist hakkab mulle tunduma, et peamiseks (või suisa ainsaks) neist 1961 aasta sündmustest inspireeritud filmiks on Jaapani anime nimega "Ôritsu uchûgun Oneamisu no tsubasa". Lugu, tegelased ja riik on seal muidugi sootuks teised, kuid põhijoontes kõik klapib. Näiteks kosmonaut on lihtrahva seast pärit ja mitte väga haritud idealist, tegevus toimub kuuekümmendatel, tehnilised probleemid saadavad lendu pidevalt ja  kogu projekti loodedakse ära kasutada sõjalisest aspektist. Isegi rakett meenutab enda kujult Vostoki.

Kosmosereisi teema on tegelikult siin filmis küll pigem teisejärguline ja tõuseb esile alles viimastel minutitel. Dialoog ei paista ka silma erilise tekstitihedusega, ekraan on  täidetud suurem osa ajast pigem kaunilt joonistatud ja suisa maale meenutavate aeglaste stseenidega. Sellest tulenevalt pole tegemist kindlasti seltskonnafilmiga. Samas pean tunnistama, et mingi salapärane võlu tal on ja mulle meeldis see anime vägagi.

Igaljuhul jõudsin viimaks ka ühe eesmärgini, miks ma selle posti tegin. Mul on nimelt juba pikemat aega kettal kaust sellest animest võetud piltidega, kuid ei raatsinud neid niisama ilma sissejuhatava tekstita blogisse laadida. Siin nad on, mõned kenad kaadrid sellest mõnusast animest.