To Be or Not to Be (1983)

Uusversioon Ernst Lubitschi filmist To Be or Not to Be (1942) oli üllatavalt vaimuvaene. Mitmeid nalju oli lühendatud või suisa välja jäetud. Eriti oli kärbitud just erinevates variatsioonides kordustele üles ehitatud nalju, mis mulle originaalis kõige rohkem meeldisid. Sisse oli toodud suures koguses draamat ja "juudi ängi". Dr. Frederick Bronski tegeles näiteks lisaks kõigele muule ka juutide  keldris varjamisega. Ja lõpustseenis kus üks näitlejatest esitab Shakespeare Veneetsia kaupmehest pärit monoloogi ("If you prick us, do we not bleed? if you tickle us,  do we not laugh? if you poison us, do we not die? and if you wrong us, shall we not revenge?" ), rõhutati iga lause juures, et tegemist pole mitte tavaliste inimeste vaid juutidega.  Mul pole tõesti midagi juudamaa rahva vastu, pigem on kokkupuuted sellest rahvusest rezisööride ja kirjanike töödega olnud igati meeldivad, kuid sedasorti nende ees pugemine tundus kuidagi lääge ja lame, eriti veel kuna originaalis ei peetud seda teemat oluliseks rõhutada. Lisaks neile oli uue elemendina lisatud veel üks edev homo. Ja seejuures mitte komöödia vaid draama võtmes, vaene omasooihar jäi nimelt sakslastele jalgu. Selliste elementide rohkuse tõttu hakkas komöödia kohati juba sõjadraama noote üles võtma.

Näitlejatele endile pole mul muide midagi ette heita. Isegi vana Mel Brooks mängis väga mõnusalt. Charles Durningi kolonel Erhardt ja  Christopher Lloydi kapten Schultz meeldisid mulle aga isegi rohkem kui originaalsed tegelased. Viga peitub kogu filmi juures selles, et Brooks pandi näitlema, kuigi ta oleks tegelikult pidanud hoopis lavastaja rollis olema. Arvestades tema saavutusi "Producers" juures oleks uusversioon tõenäoliselt märksa teravam ning nutikam tulnud, kus rohkem slapstici  ja poliitilist ebakorrektsust. Arusaamatuks jäi ka lõpus olev koerakese päästmise stseen, pidi see nüüd olema mingitsorti nali ? Ühesõnaga ma ei imesta karvavõrdki, et film teenis kinodes väga tagasihoidlikult. Soovitan see munadeta ja lipitseva cover unustada ja vaadata hoopis originaali. Hindamises väga karm siiski ma olla muide ei suuda, mõned originaalsed naljad suutsid taas naerma ajada ning seetõttu 5/10