Noorpaar Joan and Peter Allison kohtuvad Pulmareisil Ungaris Dr. Vitus Verdegastiga (Bela Lugosi) kes pöördub peale viistest aastat sõjavangis olemist tagasi kodulinna ,et kohtuda enda naise ja tütrega. Kui nende hotellibuss äikesetormis kraavi sõidab saab Joan viga ning kogu seltskond otsib abi kesk endist lahinguvälja asuvast modernsest gooti lossist (mis kujutab endast ümberehitatud kahuripatareid) Lossiperemeheks on Hjalmar Poelzig (Boris Karloff) arhidekt, amatöörsatanist ja Dr Vituse vana tuttav. Selgub ,et mees on lisaks Dr'i tütrega abielus ja ta
naisest topise teinud mida hoiab keldri klaaskastis koos paljude teiste ohvritega. Sellise
käitumise eest otsustab Dr kurja satanisti elusalt nülgida, kuid enne tuleb tal veel
mängida malet Joan'i peale keda Hjalmar kavatseb saatanale ohverdada.
Kahe hiiglase Boris Karloffi ja Bela Lugosi kohtumine filmis. Abielupaar jääb õnnetult eksinutena
titaanide heitluse keskele. Seos Poe looga tundub jäigi ainult sellele tasemele ,et Dr Vitus kartis paaniliselt kasse ning aegajalt näidati ühte kena musta kiisut. Samuti lõpus oli mitu "plot hole"t näiteks üks müstiline abiline kes äkitselt Dr Vitusele appi tekib. Nagu
blond hästi ütles hakkas stsenarist arvatavasti prominentses seltskonnas kätt väristama ja lugu vajus tasapisi ära, omaaegne hitt oli kindlasti mida tänapäeval raske õiglaselt hinnata. Kõige huvitavam oli mulle see ,et Boris Karloff on Bela Lugosist lühem, ta nägi üldse väike ja kuivanud välja kuidagi. Pidasin teda millegipärast ikkagi turskemaks. Veel jäi silma ,et kuigi tegemist oli helifilmiga paistsid näitlejad tummfilmiga liiga harjunud olevat ja mängiti pidevalt pisut emotsioone üle nagu helita filmis kombeks. Muidu aga 74a vanuse filmi kohta üsna julge ja huvitavate ideede/visuaalidega.
Olulisele malematsile segasid kiibitsejad pidevalt vahele.
Mitte vampirism vaid lihtsalt romantika.
Hilisemalt väga tuntud stseen, kuri geenius kassi silitamas ja kätetööd imetlemas
6/10
Postitused
Noorpaar Joan and Peter Allison kohtuvad Pulmareisil Ungaris Dr. Vitus Verdegastiga (Bela Lugosi) kes pöördub peale viistest aastat sõjavangis olemist tagasi kodulinna ,et kohtuda enda naise ja tütrega. Kui nende hotellibuss äikesetormis kraavi sõidab saab Joan viga ning kogu seltskond otsib abi kesk endist lahinguvälja asuvast modernsest gooti lossist (mis kujutab endast ümberehitatud kahuripatareid) Lossiperemeheks on Hjalmar Poelzig (Boris Karloff) arhidekt, amatöörsatanist ja Dr Vituse vana tuttav. Selgub ,et mees on lisaks Dr'i tütrega abielus ja ta
naisest topise teinud mida hoiab keldri klaaskastis koos paljude teiste ohvritega. Sellise
käitumise eest otsustab Dr kurja satanisti elusalt nülgida, kuid enne tuleb tal veel
mängida malet Joan'i peale keda Hjalmar kavatseb saatanale ohverdada.
Kahe hiiglase Boris Karloffi ja Bela Lugosi kohtumine filmis. Abielupaar jääb õnnetult eksinutena
titaanide heitluse keskele. Seos Poe looga tundub jäigi ainult sellele tasemele ,et Dr Vitus kartis paaniliselt kasse ning aegajalt näidati ühte kena musta kiisut. Samuti lõpus oli mitu "plot hole"t näiteks üks müstiline abiline kes äkitselt Dr Vitusele appi tekib. Nagu blond hästi ütles hakkas stsenarist arvatavasti prominentses seltskonnas kätt väristama ja lugu vajus tasapisi ära, omaaegne hitt oli kindlasti mida tänapäeval raske õiglaselt hinnata. Kõige huvitavam oli mulle see ,et Boris Karloff on Bela Lugosist lühem, ta nägi üldse väike ja kuivanud välja kuidagi. Pidasin teda millegipärast ikkagi turskemaks. Veel jäi silma ,et kuigi tegemist oli helifilmiga paistsid näitlejad tummfilmiga liiga harjunud olevat ja mängiti pidevalt pisut emotsioone üle nagu helita filmis kombeks. Muidu aga 74a vanuse filmi kohta üsna julge ja huvitavate ideede/visuaalidega.
Olulisele malematsile segasid kiibitsejad pidevalt vahele.
Mitte vampirism vaid lihtsalt romantika.
Hilisemalt väga tuntud stseen, kuri geenius kassi silitamas ja kätetööd imetlemas
6/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar