A Wind Named Amnesia (1993)

Lugu tehtud Hideyuki Kikuchi romaani järgi. Samalt isikult ka veel sellised lood nagu Vampire Hunter D, Demon City Shinjuku, and Wicked City. Sisust: ühel päeval tabab ootamatult kogu maailma elanikke täielik mälukaotus. Jäädes ilma kõigist enda hädavajalikest meemidest (ka kõige lihtsamatest nagu keel ja tööriistade kasutusoskus) inimkond loomastub ning teadmised säilivad väga üksikutel. Peategelane Watarut kaotas koos teistega algselt samuti enda senised teadmised kuid juhus viib ta kokku poisiga kelle mõistus säilis kuna ta oli sõjaväelise eksperimendi tõttu ühendatud arvutiga ja kes aitab tal taas järele saada maailma asjades. Kaks aastat peale katastroofi asub Wataru teele ,et uurida mis juhtus ja kas mõistusel inimesi veel leidub. Reisides kohtub ta esimesena mõistatusliku ja ebamaise Sophiaga kes ka temaga liitub. Kolmandaks peategelaseks on neid jälitav tehisinteligentne mecha "Guardian" kelle Wataru on suutnud välja vihastada ja kes püüab kõike elavat enda ümber hävitada. Teel nähakse mitmeid inimkonna katseid tasapisi uuesti jalule saada, on moodustunud suguharud kelledel kõigest väga udune aimdus. Mõningaid taiplikumaid kes oskavad kasutada relva või kasvõi vana hiiglaslikku ekskavaatorit koheldakse kui jumalaid. Kohatakse ka veel jonnakalt enda tavalist tööd jätkavaid masinaid ja palju muud. Väike paraleel tekkis minul endal Trifiidide päevaga. Nii seal kui animes tabab inimkonda häving ootamatust (ja väga valusast, abituksmuutvast) suunast. Ühes jäid nad pimedaks teises kaotasid teadmised, inimsööja lilli asendavad animes aga robotid. Veel olid filmis kaunilt joonistatud maastikud, pisut lahedat märulit Guardianiga (madina hulk on siiski üsnagi tagasihoidlik sest keskendutakse muule pigem), kummituslikud-lagunevad linnad ja tugevalt depresiivne õhustik kohatiste selginemistega. Kokkuvõtteks filosoofiline postapokalüptiline ulme, ehk ka kergelt romantiline. Võib julgelt soovitada. 8/10