Kui Metsavana kinno Indy't vaatama jõudis olid kõik juba enda blogides sellest
kirjutanud. No mis toimub, kõik räägivad selle filmi puhul loogikast ja toovad pikki nimekirju ebaloogilistest kohtadest. Siin filmis peaks pigem tegema vastupidise nimekirja ,et mis asjad realistlikud olid, kuidas sellist filmi saab üldse tõsiselt võtta? Mulle tundub ,et paljud vaatajad ei saanud aru ,et tegelikult on tegemist ju suurepärase komöödiaga. Pean tunnistama ,et sain ise üsna korralikult naerda , enamus nalju isegi heas mõttes naljakad/absurdsed mõned ka kehvad muidugi aga üldiselt koomilisi olukordi oli pea järjest lõpuni. Sisu ja lõpp oleks üsnagi alguses ette teada olnud ka ilma Trashi viiteta Dänikenile sest vihjeid jagati meeletult. Mina kusjuures uskusin kogu aja ,et Indy on seepärast nii kõva vanamehenäss ,et ta ikkagi ju jõi pühast graalist ja seega ta ei saagi ju surra ning pisut imestama pani ,et miks siis Henry Jones filmis elavate kirjas polnud. Hiljem seletati aga ,et graal olevat toiminud vaid antud ruumis kus ta asus. Ajad muutuvad, kui alguses olid vaenlasteks natsid siis nüüd kommunistid. Indy poeg hakkab arvatavasti kunagi Iraagist aadreid otsima. Ameerikas on ju igal ajal oma suur kurjus ikkagi olemas kellega rinda pista.
Vaevama jäid veel kaks asja. Esiteks miks kinos nii meeletult seda haisvat popkorni pugitakse. Mina sõin enne tulekut kõhu korralikult täis ja ka kodus eelistan filmi kõrvale pigem klaasikest viskit kui midagi tahkemat. Pangu puhvetisse siis vähemalt kärakat ja võileibugi nagu teatris. Peaks järgmine kord õhtusöögi vahele jätma ja hoopis võtma kinno pätsi leiba, karbi sprotte ning pudeli metsakohinat kaasa. Teiseks tuli jube isu mängida Indiana Jones and the Fate of Atlantist. Olen seda enda 486'ga kunagi läbimänginud kuid ainult ühte liini mööda, kokku on neid erinevaid võimalusi kolm. Ma arvan ,et Paranoiadisco kes vist seda hiljuti mängis võiks uue Indy filmi asemel pigem mängust arvustuse kirjutada :]
Stanley Parable
9 aastat tagasi
3 kommentaari:
Lugesin sealt Martin Oja magistritööst, et tavavaatajad virisevad filmi ebaloogilisuste üle kordi rohkem kui tõsised filmikriitikud. He he !
Töölisklass kurjustab, sel ajal kui inteligendid kinos naudingus olles munni hõõruvad.
Eks ta loogiline ka ,et tavavaataja nuriseb rohkem, kriitikud näevad ju läbi. Pean selle paljuräägitud härra Oja magistritöö ettevõtma.
Kui päris lõpus poleks nii alla langenud oleks paugu lahti ka saanud nii ,et see jäi õrnalt häirima aga muidu oli mõnu küllalt.
Olen seemet enda sees juba nädalaid hoidnud, et lõpuks Indy uutele seiklustele kaasa minna elama. Loodame, et saan ka siis lahti...
Postita kommentaar