Palabras encadenadas (2003)

Noor psühhiaater Laura on sunnitud pimedas keldris tooli külge kinni seotuna vaatama videot, kus Ramoni-nimeline mees jutustab oma vanematest, õnnelikust lapsepõlvest ja edukast karjäärist. Viimaks tunnistab mees üles, et kõigest sellest hoolimata on ta mõrvar. Kui film lõpeb, ilmub Laura ette Ramon ise, kes teeb naisele ettepaneku mängida süütut sõnamängu: mõlemad nimetavad kordamööda sõnu, mis peavad algama sama silbiga, millega eelmine sõna lõppes. Paraku on panused mängus kõrged: kui Laura võidab, saab ta vabaks, kaotuse korral aga jääb silmanägemisest ilma. Laura Mana lavastatud psühholoogiline põnevik mängib õudusfilmiklišeedega, kuid suudab neist ometi üle olla. Film pakub pingelise ning nauditava elamuse, mis ometi pole mõeldud nõrgema närvikavaga vaatajaile. Selle filmi näol on tegemist ühe vana võlaga blogi ees. Olen seda juba nüüdseks kaks korda näinud. Esimene vaatamine sai teoks tänu ETV'le ning teistkorda sai ülevaadatud koos Ove ja Tellaga kes midagi pingelist soovisid. Hispaanlased on igaljuhul suutnud vana teada-tuntud sarimõrvari teema põhjal midagi tõesti originaalset teha. Üldiselt on reegliks ,et filmi lõpus tuleb siis oodatud-ootamatu pööre ehk twist. Siin filmis oli sarnaseid pea peale pööramisi nii üsnagi alguses, keskpaigas kui muidugi ka lõpus (mis kõigest hoolimata suutis jällegi üllata). Kõike tehti veel väga minimaalsete vahenditega. Üks ruum, inteligentne psühhopaat, kaval naine ja kõrvalosatäitjatena paar segaduses politseiuurijat. Üks lahedamaid põnevikke mida üle pika aja näinud. Soovitan julgelt. 9/10