Neile kes siinsetes tekstides kirjavahemärkidest puudust tunnevad mõned komad ja punktid. Võtke aga julgelt ning pange kohtadesse kus tunnete, et võiks vaja minna: "....,,,,,,,,,....-----.......""""""""".....,,,,,,,,,,,"
Ulmeajakiri Reaktor
Reaktor
Elektriteater
Tartu Elektriteater
Color by..
Überwaldi litsentsivabad blogijad
MacLaren
Dedicated to the unofficial fuel of choice of Tartu film bloggers. Makes watching Z-grade movies bearable, and is produced by genuine alien overlords (the back of the bottle says so).
FBI hinnatuim agent saab käsu imbuda narkoärikatest motikameeste gängi nimega “vennaskond” mille kergelt psühhopaatne liider plaanib rünnata kohtuistungit mida peetakse ühe nende kamba liikme üle kes kohtu all preestri mõrvamise eest.
Film kippus pidevalt takerduma “undercover cop” filmide habemega klisheedesse näiteks: eluvõõras FBI partner, päästmist vajav neiuke, kattevarju dramaatiline paljastamine jne. Brian Bosworth'i mängitud peategelane (vinge varjunimega John Steele) nägi ise aga suisa naljakas välja, selline mitte ropendav, karske blond musklimees kelle riietusstiil tekitas kohati kahtlusi ta seksuaalses orientatsioonis. Tugevaks kontrastiks sellisele elutule lihamäele oli Lance Henriksen'i maniakist jõugupealik kes suudab filmile vähemalt natuke värvi lisada – pean tunnistama ,et ma ei taipa miks sageli pannakse head näitlejad mängima just negatiivseid tegelasi ning kangelast esimene jõusaalist (antud juhul staadionilt) leitud tuhm jõujurakas ? Film oleks kindlasti märksa parem tulnud tegelased oleksid ära vahetatud.
Ega märulifilm ei peagi muidugi esmajoones silma paistma karakteriarenduse, tegelaste sügavuse ning loo originaalsuse poolest vaid pakkuma adrenaliini, verd ning tuld. Seda vähemalt pool filmi isegi suudeti ja leidus ka paar head koha nt gängi liikme suurejooneline matus. Aga siis käis märul kohutavalt alla ning lõpp oli hoolimata enda plahvatusrohkusest tüütu ja igav. Ei oldud raatsitud irduda isegi sellest häirivalt üle ekspluateeritud märulite/võmmifilmide lõpu stseenist kus juba võidetud paha haarab relva ning lastakse seetõttu ikkagi maha. Leian kokkuvõtteks ,et antud film oleks mulle tunduvalt rohkem meeldinud (pead ei julge küll anda) kui oleksin seda vaadanud kuskil 90nendate alguses. Praeguseks olen juba tülgastuseni näinud sarnaseid või tunduvalt paremaid sama stiili ja sarnastel klisheedel liugu laskvaid märuleid.
See jäi ka segaseks ,et miks neil motikameestel kristlaste vastu selline viha oli
Tõsine badass
Alguse tulevahetus toidupoes on ka üks tore võmmifilmide lahutamatu osa
5/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar