Frau im Mond (1929) Woman in the Moon

Minu ja tummfilmidega on selline lugu ,et üldiselt kui võimalik siis väldin. Nagu ka Blond kunagi kirjutas ,et on siiski väga raske ilma inimhääleta, taustaks vaid klaver, mitmetunniseid filme jälgida. Ja tõsi ta on, paljud stseenid kipuvad venima juba ainuüksi dialoogi tõttu, kus näitleja võimalikult ilmekalt ja mitme minuti jooksul esitab enda miimika abil etteaste ja peale seda tuleb üle ekraani suur must kiri stiilis TERE, OLEN KODUS jne. Ei viitsi ka lihtsalt harimise või hilisema kiitlemise eesmärgil tummfilme tarbida. Siiski on tummfilmide suhtes mõned erandid millepuhul kindlasti muretsen ja vaatan. Nimelt kui tegemist on Harold Lloyd'i või aurupungiga. Esimese puhul toimub pidevalt kiire tegevus ja tehakse ohtralt lahedaid humoorikaid trikke, teine on aga lihtsalt üks mõnusamaid ulme alaliike ja nii nagu minu õunaveinitegu muutub liiga kaua seistes äädikaks, muutub piisavalt kaua seisnud vana ulme aurupungiks, vähemalt minusilmis, nii ,et enamust eelmise sajandi alguse sci-fi'd võib juba vist sarnaselt nimetada. Ja tuleks äravaadata. Tegemist on mu esmatutvusega Fritz Lang'iga. Metropolise osas olen küll hoogu võtnud kuid vaatamiseni pole jõudnud. Igaljuhul komistasin internetis Frau im Mond'i piltide ja kirjelduse otsa ning sattusin vaimustusse ja lihtsalt pidin endale hankima. Filmi peategelaseks on noor karismaatiline insener-ärimees Helius kelle kinnisideeks reis kosmosesse. Ta tutvub ja sõbruneb visionäärist geeniuse Professor Mannfeldt'iga. venelaste Tsiolkovskit meenutava äärmises viletsuses elava nälginud teadlasega, kes on aastatega arvutanud välja vajalikud kiirused ja koordinaadid lennuks kuule. Vaja on veel vaid raketti ja siin asub appi Helius enda rahade ja vahenditega. ootamatult sekkub aga plaanidesse viis võimsat töösturit kes on saanud Mannfeldt'i uurimistöödest teada ,et kuupeal leidub mägedena puhast kulda. Nad saadavad Heliust mõjutama enda parima mehe - Turner'i. Erakordselt kavala ja õela tüübi kes uurimistöö varastab, ning ähvardades äsja valminud raketti õhkida sunnib Heliuse enda ja oma ärimeestest tööandjate heaks tegutsema ning teda kuule kaasa võtma. Asja ajavad keerukamaks veel kuupeale kaasareisivad Heliuse assistent Windegger ja tema kihlatu. Nimelt pole Helius naise suhtes just ükskõikne ja kosmoses tekib armukolmnurk lisaks ilmub poole reisipealt veel välja laevajänes. Kuu tagaküljel (kus leidub muide hingatavat õhku ning vett) lähevad igaljuhul asjad kiirelt käest. Maffeldt hullub, Turner üritab kõiki tappa ning kõigetipuks selgub ,et üks neist peab kuupeale robinsonina maha jääma. Mõnus aurupungi õhustik on tegevust pidevalt saatmas, 19 sajandi stiil - torukübarad ja peened kombed, raketi juhtumine käib kangide tõmbamise ja kraanide pööramisega ning kuupeal kasutatakse tuukriskafandreid. Tuleb samas aga tunnistada ,et antud aasta kohta väga täpselt ette ennustatud kosmosereis. Rakett on mitmeastmeline, angaarist veeretatakse see stardiplatsile nagu tänapäevalgi, toimub ka sekundite mahalugemine ning kujutatakse päris hästi nii kiirendusest tekkinud üleraskust kui kaalutaolekut (viimase kujutamisel kasutatakse küll rohkem näitlejate meisterlikkust kui erieffekte). Kui nüüd kuupeal oleva atmosfäri puhul läbi sõrmede vaadata siis avaldab isegi muljet. Arvestatud on muide isegi kuu nõrgema gravitatsiooniga ning ekspeditsioon kannab ringiliikudest tinataldadega plätusid. Tegemist on muide esimese täispika ja realistlikuma kosmosereisi kujutava filmiga, enne seda oli kosmosereisi kujutatud vist ainult filmis Voyage dans la lune, Le (1902), mis oli nagu arusain nii esimene ulmefilm, kui ühtlasi esimene lavastatud sisuga film, st ennem seda olid filmid vaid stiilis "rong saabub jaama" ja "lapsed lehvitavad tribüünilt keisrile" (ei kontrollinud küll seda fakti, võin eksida). Kasutati seal muidugi kahurikuuli. Helitaustaga oli nii ,et peale natuke kuulamist keerasin uinutava ja monotoonse klaveriklimberdamise üldse maha ja panin mingi softi elektroonilise industriali hoopis taustaks mis lõi filmile omamoodi huvitava õhustiku. Igaljuhul mulle selle filmi võitlev vaim meeldib - lendame plekktünnil kosmosesse arvutuste alusel mis tegi joodikust pulstunud teadlane - võtame labidad ja kirkad kaasa, kaevame kuupeal kulda, raisk! sihuke entusiastlik joon mis meenutab pisut raamatut "220 päeva tähelaevas" - Igaljuhul väga mõnus vaatamine, saan tänu väga positiivsele muljele nüüd ka jõudu ,et Metropolis ehk äravaadata. Mahajäetud.. Kuumaveeallikad kuul Esimesed sammud Mees ja ta elutöö Ärimees ning näljas teadur Klaasike veini.. Kurjad monopolistid kes sooviksid maailma kontrollida Helius ja libedik Turner Ettevalmistused stardiks Naine raketis - rakett põhjas 9/10