Minu ja tummfilmidega on selline lugu ,et üldiselt kui võimalik siis väldin.
Nagu ka Blond kunagi kirjutas ,et on siiski väga raske
ilma inimhääleta, taustaks vaid klaver, mitmetunniseid filme jälgida.
Ja tõsi ta on, paljud stseenid kipuvad venima juba ainuüksi dialoogi
tõttu, kus näitleja võimalikult ilmekalt ja mitme minuti jooksul esitab enda miimika abil
etteaste ja peale seda tuleb üle ekraani suur must kiri stiilis TERE, OLEN KODUS
jne. Ei viitsi ka lihtsalt harimise või hilisema kiitlemise eesmärgil
tummfilme tarbida. Siiski on tummfilmide suhtes mõned erandid millepuhul
kindlasti muretsen ja vaatan. Nimelt kui tegemist on Harold Lloyd'i
või aurupungiga. Esimese puhul toimub pidevalt kiire tegevus ja tehakse
ohtralt lahedaid humoorikaid trikke, teine on aga lihtsalt üks mõnusamaid ulme alaliike ja nii
nagu minu õunaveinitegu muutub liiga kaua seistes äädikaks, muutub
piisavalt kaua seisnud vana ulme aurupungiks, vähemalt minusilmis, nii ,et enamust
eelmise sajandi alguse sci-fi'd võib juba vist sarnaselt nimetada. Ja tuleks äravaadata.
Tegemist on mu esmatutvusega Fritz Lang'iga. Metropolise osas
olen küll hoogu võtnud kuid vaatamiseni pole jõudnud. Igaljuhul
komistasin internetis Frau im Mond'i
piltide ja kirjelduse otsa
ning sattusin vaimustusse ja lihtsalt pidin endale hankima. Filmi peategelaseks on noor karismaatiline insener-ärimees Helius kelle kinnisideeks reis kosmosesse. Ta tutvub ja sõbruneb visionäärist geeniuse Professor Mannfeldt'iga. venelaste
Tsiolkovskit meenutava äärmises viletsuses elava nälginud teadlasega,
kes on aastatega arvutanud välja vajalikud
kiirused ja koordinaadid lennuks kuule. Vaja on veel vaid raketti ja siin asub appi Helius
enda rahade ja vahenditega. ootamatult sekkub aga plaanidesse viis võimsat töösturit
kes on saanud Mannfeldt'i uurimistöödest teada ,et kuupeal leidub mägedena puhast kulda. Nad saadavad Heliust mõjutama enda parima mehe - Turner'i. Erakordselt kavala ja õela tüübi kes uurimistöö varastab, ning ähvardades äsja valminud raketti õhkida sunnib Heliuse enda ja oma ärimeestest tööandjate heaks tegutsema ning teda kuule kaasa võtma.
Asja ajavad keerukamaks veel kuupeale kaasareisivad Heliuse assistent Windegger ja tema kihlatu. Nimelt pole Helius naise suhtes just ükskõikne ja kosmoses tekib armukolmnurk lisaks
ilmub poole reisipealt veel välja laevajänes. Kuu tagaküljel (kus leidub muide
hingatavat õhku ning vett) lähevad igaljuhul asjad kiirelt käest.
Maffeldt hullub, Turner üritab kõiki tappa ning kõigetipuks selgub ,et üks neist
peab kuupeale robinsonina maha jääma.
Mõnus aurupungi õhustik on tegevust pidevalt saatmas, 19 sajandi stiil - torukübarad
ja peened kombed, raketi juhtumine käib kangide tõmbamise ja kraanide pööramisega
ning kuupeal kasutatakse tuukriskafandreid. Tuleb samas aga tunnistada ,et
antud aasta kohta väga täpselt ette ennustatud kosmosereis. Rakett
on mitmeastmeline, angaarist veeretatakse see stardiplatsile nagu tänapäevalgi,
toimub ka sekundite mahalugemine ning kujutatakse päris hästi nii kiirendusest
tekkinud üleraskust kui kaalutaolekut (viimase kujutamisel kasutatakse küll rohkem näitlejate
meisterlikkust kui erieffekte). Kui nüüd kuupeal oleva atmosfäri puhul läbi sõrmede
vaadata siis avaldab isegi muljet. Arvestatud on muide isegi kuu nõrgema gravitatsiooniga
ning ekspeditsioon kannab ringiliikudest tinataldadega plätusid.
Tegemist on muide esimese täispika ja realistlikuma kosmosereisi kujutava filmiga, enne
seda oli kosmosereisi kujutatud vist ainult filmis Voyage dans la lune, Le (1902),
mis oli nagu arusain nii esimene ulmefilm, kui ühtlasi esimene lavastatud sisuga film, st
ennem seda olid filmid vaid stiilis "rong saabub jaama" ja "lapsed lehvitavad tribüünilt
keisrile" (ei kontrollinud küll seda fakti, võin eksida). Kasutati seal muidugi kahurikuuli.
Helitaustaga oli nii ,et peale natuke kuulamist keerasin uinutava ja monotoonse
klaveriklimberdamise üldse maha ja panin mingi softi elektroonilise industriali
hoopis taustaks mis lõi filmile omamoodi huvitava õhustiku.
Igaljuhul mulle selle filmi võitlev vaim meeldib - lendame plekktünnil kosmosesse arvutuste alusel mis tegi joodikust pulstunud teadlane -
võtame labidad ja kirkad kaasa, kaevame kuupeal kulda, raisk! sihuke entusiastlik joon mis meenutab pisut raamatut
"220 päeva tähelaevas" -
Igaljuhul väga mõnus vaatamine, saan tänu väga positiivsele muljele nüüd ka jõudu ,et Metropolis ehk äravaadata.
Mahajäetud..
Kuumaveeallikad kuul
Esimesed sammud
Mees ja ta elutöö
Ärimees ning näljas teadur
Klaasike veini..
Kurjad monopolistid kes sooviksid maailma kontrollida
Helius
ja libedik Turner
Ettevalmistused stardiks
Naine raketis - rakett põhjas
9/10
2 kommentaari:
soovitan ka Murnau' "Päikesetõusu"/"Sunrise: A Song of Two Humans"
Aitäh soovituse eest, uurin asja.
Murnault vaid Nosferatu't näinud.
Postita kommentaar