Walter Hilli The Warriors (1979) meeldis mulle väga ja innustas ka ka ta teiste töödega tutvust tegema, aga millegipärast on siiani temalt järgmisena vaadatud filmid kõvasti keskpärasemad olnud.
Näiteks Hard Times (1975) ja nüüd siis the Driver.
Filmi peategelane peab sohvri ametit röövide ja põgenemiste juures. Üsnagi hilisema The Transporter (2002) prototüüp. Igaljuhul hakkab tema tuntus häirima üht politseiuurijat kes lõpuks põledes soovist salapärane autojuht tabada korraldab ise ühe pangaröövi kuhu palkab mehe tööle. Võibolla on süüdi see ,et olin juba väsinud, võibolla see ,et ma pole niiväga "cops and robbers" zanri filmide suuremasi fänn, aga pigem usun ikkagi ,et film oli ise kehv. Enamus aega kurjategijad ja kriminaalid lihtsalt rääkisid ja tegid seda veel erakordselt uimaselt ja igavalt. Uni tuli peale, silm hakkas kinni vajuma. Õnneks oli vahepeal paar tagaajamisstseeni mis ajasid üles (täpsemalt küll alguses ja lõpus).Vahepeal oli ka stseen kus peategelane näitas kui badass hullumeelne ta ikka on ja hirutas enda kaasröövleid pisut parklas vastu poste sõites.
Seda filmi tuleks arvatavasti vaadata samamoodi nagu teost Gone in 60 Seconds (1974), ehk siis natuke algust ja siis kerida pikalt-pikalt, vahepeal pause tehes filmi lõppu. Midagi oluliselt väga ei kaotaks. Mõned rallitseenid meenutasid muidu ühte 70nendate Prantuse 15minutilist teost kus tüüp kihutab lihtsalt läbi hommikuse Pariisi, asja nimi praegu meelde ei tule ja ei oska kohe ühegi märksõna järgi otsida ka. Aga need üksikud kohad filmi laiemas plaanis ei päästa. Ah jah, postiviisetest asjadest, Isabelle Adjani (
Possession) nägi siin ka päris kenake välja.
4/10
Postitused
Walter Hilli The Warriors (1979) meeldis mulle väga ja innustas ka ka ta teiste töödega tutvust tegema, aga millegipärast on siiani temalt järgmisena vaadatud filmid kõvasti keskpärasemad olnud. Näiteks Hard Times (1975) ja nüüd siis the Driver.
Filmi peategelane peab sohvri ametit röövide ja põgenemiste juures. Üsnagi hilisema The Transporter (2002) prototüüp. Igaljuhul hakkab tema tuntus häirima üht politseiuurijat kes lõpuks põledes soovist salapärane autojuht tabada korraldab ise ühe pangaröövi kuhu palkab mehe tööle. Võibolla on süüdi see ,et olin juba väsinud, võibolla see ,et ma pole niiväga "cops and robbers" zanri filmide suuremasi fänn, aga pigem usun ikkagi ,et film oli ise kehv. Enamus aega kurjategijad ja kriminaalid lihtsalt rääkisid ja tegid seda veel erakordselt uimaselt ja igavalt. Uni tuli peale, silm hakkas kinni vajuma. Õnneks oli vahepeal paar tagaajamisstseeni mis ajasid üles (täpsemalt küll alguses ja lõpus).Vahepeal oli ka stseen kus peategelane näitas kui badass hullumeelne ta ikka on ja hirutas enda kaasröövleid pisut parklas vastu poste sõites.
Seda filmi tuleks arvatavasti vaadata samamoodi nagu teost Gone in 60 Seconds (1974), ehk siis natuke algust ja siis kerida pikalt-pikalt, vahepeal pause tehes filmi lõppu. Midagi oluliselt väga ei kaotaks. Mõned rallitseenid meenutasid muidu ühte 70nendate Prantuse 15minutilist teost kus tüüp kihutab lihtsalt läbi hommikuse Pariisi, asja nimi praegu meelde ei tule ja ei oska kohe ühegi märksõna järgi otsida ka. Aga need üksikud kohad filmi laiemas plaanis ei päästa. Ah jah, postiviisetest asjadest, Isabelle Adjani (Possession) nägi siin ka päris kenake välja.
4/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar